Eesti Ingerisoomlaste Liidu 9. aprilli 2016 üldkoosolekul kandis EIL'i esimees Anatoli Schultz ette järgmise aruande, meie 2015.a ja praeguste tegemiste kohta.
Lugupeetud Liidu üldkoosoleku delegaadid.
Täna annan üldkoosolekule aru juhatuse tegemistest 2015.aastal ning üritan välja tuua kõige olulisema mis eelmisel aastal tehtud.
Esmakordselt sai liit 3 aastase baasfinantseerimise lepingu MISA-ga (Migratsiooni ja Integratsiooni SA-ga), mis oli mõlemale lepinguosalisele uus kogemus nii taotluste esitamisel kui ka aruandluse vormistamisel.2014.a ei saanud Liit mitte mingisugust taolist abi, sest toetuse taotlemisel oli taotlejaid kaks: Liit ja SKESA; aasta varem sai tegevustoetust hoopis SKESA, kellel puudus ingerisoomlaste kogukonnaga vähimgi seos. Nüüd on ministeerium taas andnud volitused EIL-le viia läbi kultuuriautonoomia valimised ja teeb ettepaneku kaaluda nõukogu valimiste läbiviimist veel sel aastal.
2015.a oli majanduslikult kõige edukam aasta mis kunagi liidu ajaloos on olnud. Ka 2016.a eelarve tõotab tegelikkuses tulla samas mahus.
Võrreldes nüüd aruandlusi kaugema ajaga, näiteks 2011(toetusi seltsidele oli tollal 21 030 €) , millest ka juhatuses ette kandsin on 2015 ja 2016.a eelaves otseseid toetusi seltsidele üle kahe korra enam kui enne ehk 2015.a 48 854 € millele lisandusid Liidupoolsed 100% toetused üleliiduliste ürituste kulutuste katmiseks . MISA baastoetus on jäänud samaks mis 2015.a. ehk 34 690 € kuigi esialgne lubadus tõotas suuremat toetust. Toetusi oleme saanud ka projektidest: lastelaagrile, laulupeole, ajakirjale, kasvanud on tulud ruumide rendist ca 11 000 € võrra jne.
Laulupidu Rakveres, mis oli aasta tähtsaim sündmus sujus kahepäevase peona Porkunis ja Rakveres suurepäraselt. Kõrvaltvaatajale võis silma hakata ingerisoomlaste venekeelne omavaheline jutt, mis tuleneb sellest, et Rakveres oli rekordarv väliskülalisi - 100 inimest nii Peterburist kui ka Soomest. Väliskülaliste seas on Eesti Ingerisoomlaste laulu ja tantsupidu saanud väga populaarseks, sest pidude hea korraldus ning majutus on olnud eelduseks ka kogu peo kordaminemisel. Peoletahtjate surve ingerisoomlaste, isurite, vadjalaste, Peterburi eestlaste hulgas siin Läänemere ääres kasvab. Väliskülaliste osalemine on andnud sära kogu laulupeole, kuna esinejad on valdavalt nooremad kui meie ise. Võibolla tuleks muuta ka laulupeol esitatava formaati nii, et rohkem oleks ehk instrumentaalmuusikat, oma ingeri autorite loomingut jne. Ma ise ei ole ei laulu ega ka tantsuinimene, kuid leian,et uus kulturnik peaks ka selle asjaga tegelema.
Nüüd võib täie kindlusega öelda, et taastatud on lastelaagrite traditsioon. Eelmisel aastal toimus see Tartus ja laagri läbiviimisega saadi hiilgavalt hakkama. Seda on kajastatud nii Etnoweb´is kui ka meie "Inkeris" .Tänavu toimub laager Setomaal, Obinitsas 19-23 juulil ja osalejaid on registreerunud 50.
Ajakirja teemadel on juhatus murdnud piike nii koosolekutel kui ka kirjavahetuses. Tuleb kahjuks nentida, et väitlemisoskus on alla igasugust arvestust ja peaaegu kogu aeg minnakse isiklikuks- see asjale kasuks ei tule.Keegi ei julge enam uut teemat üles võtta kartmata alusetuid süüdistusi hoopis teistel teemadel. Esineb ka puhtaid alusetuid vihakirjasid ka enda aadressil.
Ajakiri paberkandjal on kallis lõbu ka 6 nr aastas ja seepärast peale närvesöövaid vaidlusi leppisime kokku, et sel aastal ilmub ta 4x aastas ja sisu peaks enam kajastama seltsides toimuvat ning võiks olla kakskeelne. Lehte tellime 300 nr-t. Nüüd võime olla kindlad, et kui me üldse kusagilt lisaraha ei saa, siis leht ilmub ikka.
Üks tähelepanuväärne sündmus toimus väljaspool Liitu kuid meiega tihedalt seotud. Nimelt registreeriti 21.12.2015.a Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts, mille juhatusse kuuluvad: Ergo-Hart Västrik, Juha-Matti Aronen, Piret Lotman, Madis Tuuder, Taisto-K alevi Raudalainen. Asutajaliikmeteks olid ka mõningad Liidu liikmete hulka kuuluvad üksikisikud. Leian, et ka Liit peaks kuuluma selle akadeemilise seltsi toetajaliikmete hulka. Ka akadeemilisele seltsile on tarvis oma tegevuse kajastamisel väljundit ja EIL saab seda pakkuda- kahe lehenumbriga „Inkerist“ , milles teadusartiklid on kohandatud tavalugeja tasemele. Kuid ajakirja materjaliga täitmisel on puudus just seltsidest tulevatel lugudel. Seltsid ei saada materjali oma tegevuste kohta ja neid probleeme peame lahendama ka tulevikus. Mida kajastada, kes kirjutavad jne. Kõik saavad aru, et leht on loetav siis kui iga selts leiab nii enda kui ka teiste tegevuse kajastamise, millele lisandub veidi kirjutusi ajaloost, Ingerimaal rahvuskaaslaste juures toimuvast, lastega seotud asjadest jne.
Sama kehtib kirjutiste kohta ka etnowebis ja kodulehel kajastamisega.Etnowebis on oma seltsi tegevust kajastanud ainult mõned. Võru on viimane, kes tegi sissekande veebruari kuus, Järvamaa ja Haapsalu detsembris, Rakvere riputas mõned pildid üles oktoobris. ja Tallinna seltsi piltide ülesriputamised- kas möödunud või ülemöödunud aastal- midagi täpsustmata. Nii ometi ei saa. Tartu seltsi juskui ei ole olemaski. MISA hindab meie tegemisi selle järgi, mis on etnowebis kajastamist leidnud.Tulen tagasi meie põhitoetaja e MISA -ga seotud probleemide juurde. Nagu te väga hästi teate, tuleb 2x aastas käia ülekuulamistel MISA nõukogu ees. Viimane kord aastaaruannet esitades läks kõik hästi, pildimaterjali oli ja ka juttu sai juurde räägitud.
Toimus kaks pildinäitust. Paides Taisto "Ingerimaa inimesed" Paides ja Andrease näitus "Soikkola" Jõhvis vaatajaid kaugelt üle 1000 inimese.
Ingerimaa ja inimeste teemlised filmiõhtud Tartus ERM majas said suure menu osaliseks.
Toetusaruannetega läks aga õige kehvasti- leiti üle neljakümne puuduse ja täpsustamisvajaduse. Enamus sai vigadeparandusega hakkama. Tahaks loota, et tänavused baastoetuse aruanded lähevad paremini kui eelmisel aastal.
Otsetoetused Liidu raamatupidamise kaudu on sel aastal Lääne-Eesti, Järvamaa, Viljandi, Võruga. Ülejäänutega on sõlmitud lepingud, mis toetuvad MISA mängureeglitele. Eelmisel aastal oli lepingulisi partnereid Liidul kaks- Rakvere ja Pärnu seltsid.
MISA kaudu toetuse saamine jätkub ka järgmisel ning loodetavasti ka sellele järgnevatel aastatel, sest on toimunus olulised muudatused ka ministeeriumi arusaamades.
Kultuuriautonoomia nõukogu valimised võib korraldada ainult Liit ja ei keegi teine ei olematu kultuurinõukogu ega SKESA. Ministri käskkiri ellimineeris sisuliselt meie konkurendi või partneri- kuidas keegi soovib.
Valimised, see on mõtlemise koht ja vajab täpsustamist ja läbirääkimisi ministeeriumiga. Peale üldkoosolekult mandaadi saamist asub uuenenud juhatus asjaga tegelema, sest taotluse kõigi algdokumentidega peame esitama 17.04.2016. ehk siis nädala jooksul. Selge, et ülesanne on võimatu, ja sellest me ministeeriumi teavitamegi ja alustame konsultatsioonidega. Kui me õigesti käitume on meil reservis peaaegu aasta, sest kehtiv raamleping MISA-ga on selleks garantiiks. Täna võiks üldkoosolek selle mandaadi ja ülesande juhatusele andagi.
Mis teeb enim muret?
Loomulikult meie seltsiliikmete vananemine ja noorliikmete vähene pealetulek, seltside endassetõmbumine, vähene seltside omavaheline läbikäimine, isetegevusringide töö lakkamine- lauljate hääled ei kanna ja tantsijate jalg ei tõuse. Ühel seltsil ka juhtimisprobleemid ja juhatuses omavaheline halb läbisaamine. Liidu juhatusse konkureerimiseks ei saanud mandaati mitte seltsi esimees vaid toimekas huviringi juht. Kuigi veetakse justkui ühte asja pärsib esimehe tegevus kogu tegevuse ja pole kaugel aeg kui enam ei soovitagi seltsi pidada. Vahetunud on ka seltsi juhatus, pean silmas Ingerisoomlaste Tallinna Seltsi.
Seltsidel kellel ei ole nii hulle probleeme otsivad laulmisele ja tantsimisele teisi väljundeid- käsitöös, küpsetamistes e rahvusliku köögi elushoidmises. Need on tegevused mis küll kohe üldse MISA mõistes punkte ei too, kuid on olulised seltsiliikmete sotsiaalses sidustamises. Kui nende käsitöö ja küpsetamistega kaasneb nt retseptiraamatu väljaandmine- nt "Ingeri köögi eripära"vms, tooks ka see punkte. Igaüks soovib olla mingi grupi liige ja kui on oldud juba veerandsajandit ingerisoomlaste seltsiliige, siis tahetakse see olla kuni elupäevade lõpuni. Niisugust hoiakut hindas positiivselt ka MISA nõukogu.
Käesoleval ajal näen isiklikult tulevikku, mis kindlustaks MISA rahastuse jätkumise, ainult neljal seltsil. Ehk neli seltsi teevad ära kümne seltsi töö, mida MISA aktsepteerib.Teised seltsid toovad punkte vähe ja peaksid mõtlema jõukohaste ideede leidmisele ja nende teostamisele. Kuid on ka erand- Lääne-Eesti Ingerisoomlaste Selts- Hilma Tervoneniga eesotsas. Seltist justkui ei olegi midagi kuulda, kuid Hilma tegevus projektijuhina lastelaagri korraldamisel, mis on kõige tähtsam integratsiooniprojekt, annab kogu tegevusele jumet. Palju rohkem võiks anda ka Pärnu selts, kogukond on suur ja isetegevusringe palju.
Tartu seltsis vahetus samuti juhatus: Nüüd on juhatuses kaks pedagoogi, arhitekt ja arst ning Liidu esimees- kõik teotahtelised inimesed ja ideedepuudust ei ole. Kuigi, suurim probleem on jälle "Kiuru lauljate vanus. Viljandi selts on kogu aeg andnud tooni oma kultuurikavade elluviimisel ja nii see ka jätkub. Jõhvi on tugevasti panustanud tööle lastega, toimib pühapäevakool, esinemised Ida- Virumaal ja Soomes ja ka neil ei ole neid probleeme mis väikestel seltsidel.
Kinnisvara haldus.
Eelmisel aastal jätkusid Veski 35 remonditööd, mis läksid maksma üle 5000 €, sh piirdeaia roostest puhastamine ja värvimine.
Osaliselt sai värvitud ka Sompa 5B maja, mis tänavu lõpetatakse. Ukse vahetus, millest on juba juttu olnud ca 3 aastat kui mitte kauem vahetati tänavu ja asetati ukse kohale ka varikatus.
Viljandi Pikk 4 remonditööd seoses rentnike vahetumisega (elektritarbimise eraldi arvestamine kolme tarbija vahel ehk el. arvestite paigaldamine ja tuletõrjesüsteemi väljaehitamine läks samuti omajagu maksma. Ees ootavad veel korstende ja vundamendi remont, millele on juhataja Valeri Luukka juba pakkumised võtnud. Tänavu panustame remonditöödesse kui õnnestub,ca 20 000 €.
Eelarvest.
Eelarvet koostada on üks raskemaid ülesandeid, sest suur osa laekumistest tuleb toetustest ja kuni tänase päevani pole teada, kuigi on juba aprilli kuu, missuguseid projekte rahastatakse, kui suures ulatuses ja kas üldse. Enne üldkoosolekut, kus me peaksime jooksva aasta eelarve kinnitama, jääb liiga palju lahtisi otsi. Seepärast oleme planeerinud 2016.a eelarvesse märkimisväärse reservi et põhiüritused saaks peetud ja seltsid hea rahalise tervise juures.
Töö kogukonnaga.
Vastavalt Vene Föderatsiooni presidendi V.V. Putini ukaasile maksab riik ka välismaal elavatele endise Nõukogude Liidu kodanikele, kes 2. maailmasõja ajal olid alaealistena koonduslaagrites igakuist toetust. Laekus palju avaldusi, need saadeti vene saatkonnale juunis, juulis eelmisel aastal ja nüüd 14.03.2016 tegime järelpärimise, mille ametlik vastus tuleb septembris ja ka väljamaksed peaksid algama septembris 2016.
Rahvusvaheline koostöö.
Eelmisel aastal käis kolmeliikmeline delegatsioon Liidu poolt Suomi-Seura korraldatud üleilmsel välissoomlaste parlamendiistungil. Päev enne seda toimus ka USP piirkonnakoosolek, kus valiti veel üheks ametiajaks piirkonnapealikuks Wladimir Kokko. Kasulikke isiklikke suhteid sai arendatud USP kõrge ametniku Sini Castreniga ja Suomi-Seura Anita Etholeniga kes vaatavad läbi meie toetustaotlused ja kes kuuluvad vastavatese komisjonidesse.
Sellel aastal, mai kuus toimub Turu linnas üleilmne ingerisoomlaste kongress, kuhu on kutsutud mind ja Taistot nimeliselt.Kaasa saaks tulla ilmselt üks aseesimeestest.
Mis rõõmu teeb?
Rõõmu teeb see, et meil on tekkinud palju sõpru Peterburist, Soomest, Petrozavodskist, Stockholmist ja loomulikult Eestist. Suhteid arendame ja üritame olla üksteisele toeks.Suhete hoidmisel on tähtis osa meie kontoril sekretäril isikus, kes on hea suhtleja kuigi nii vene kui soome keelega on raskusi aga noorem sugupõlv suhtleb inglise keeles- globaliseerumise viljad. Temal lasub ka kohustus koguda kokku kõik ingeri autorite, või ingerisoomlastest kirjutatud teosed, millises keeles need ka kirjutatud ei oleks. Raamatukogu täieneb pidevalt.
Mis saab edasi, mida oodata Liidult, seda kuuleme juba tänasel koosolekul seltside esimeeste arvamusi ärakuulates. Tänan.
Anatoli Schultz
