Soomes kontsertreisil
- Kategoorias Viljandimaa Ingeri-Soome Kultuuriselts
- Kirjutas Heli Tamme
Soome! Ma tahan sinna saada…
Kui Valeri tuli välja plaaniga: sõita Soome, oli minu käsi esimesena püsti, sest ma ei olnud enne Soomes käinud. Meie koor kutsuti Lahti kirikusse laulma. Laulud välja valitud ja üle korratud, võis sõit alata. 14. juuli hommikul vara oli start koos ansambliga Pange Poisid. Laeval sõime hommikusöögi ja nautisime mere tuuli. Oli ju lämmatavalt palav ilm meiesugustele põhjamaa inimestele. Joogivett kulus palju...
Kirikus esinesime 3 lauluga: Sinun tykösi, Kasvupaikka ja Ingerin valssi.
Pange Poisid laulsid 2 laulu: Sininen ja valkoinen, Kui jaamast lahkub rong.
Laulud võeti vastu suure aplausiga.
Edasi läks reis ööbimispaika. Meie suur buss ei saanud sellist teed mööda sõita. Vapramad sammusid 2,3 kilomeetrit rõõmuga peatuspaika. Meie pambud ja osa inimesi viidi kohale väikebussiga. Ööbimiskoht oli metsade keskel imekauni järve ääres. Kui kõik olid endale sobiva koha madratsi paigutamiseks leidnud, ettevalmistused ööks tehtud, kõhud tühjaks rahmeldatud, saabusid meile külla kohalikud kaasas hulk lihapirukaid ja maasikasaiu. Andsime neile väikse eksprompt kontserdi lustakate lauludega Valli akordionimängu saatel.
Kõik oli viimase peal puhkuseks valmis: saunad köetud, vesi ujumiseks parajalt soe. Enamus käis mitu, mitu korda saunas ja ujumas. Ka paat oli aerudega järvel sõitmiseks olemas. Nii mõnigi tegi esimest tutvust aerutamisega. Kõrvalt vaatajatel oli nalja ja naeru. Muidugi käis asja juurde grillimine ja tubli õhtusöök laulu ja naeru saatel. Külli ja mina toetasime laulu kitarridel. Väikese kontserdi andsid Valli akordionil, Benno suupillil ja Mati …. grillrestil!
Hommikul kell kümme algas kojusõit. Kõige pealt Helsingisse idakeskusesse. Ega keegi midagi suurt ostnudki. Istusin ja vaatasin mööduvaid inimesi: enamus mittesoomlased; igast rahvusest, igat nahavärvi. Käisime mere ääres jäätist söömas ja aega parajaks tegemas. Laevas oli õhtul kontsert. Aeg läks imekiirelt ja mõnusalt. Kojusõidul oli väike ehmatus bussi rehvi lõhkemise näol, aga meie tublid bussijuhid said asja kiiresti korda.
Sävelil on ikka vedanud, et bussijuhid omast käest võtta. Mati on fantastiline vigursõitja ja vigurijutuga mees. Tema kaasa jällegi super fotograaf. Aitäh neile!
Koju saime hilja öösel. Aga keegi ei virisenud. Kodus tundsin, kuidas siin on ikka kõige parem koht. Omad puud, põõsad, linnud, lilled… Seal põhjapoolses riigis viis tee läbi võimsate graniitkaljude ja metsatukkade. See oli kõik testmoodi ja harjumata.
Aitäh kõigile meeldiva reisi eest!
Elagu Sävel!
Valerii-valeraa-valeral-lal-lal-lal-laa!
Tekst Eha Lihtne /koorilaulja
Foto Liia Sirel
