Laupäeval, 18.mail toimus imeilusas kohas Olustvere lossis Viljandimaa Ingeri- Soome Kultuuriseltsi, Sävel koori ja tantsurühma Kielo 30 sünnipäev. Ilm oli imeilus, täitsa peopäevale kohane. Kuigi väljasõit jäi natukene hiljemaks, ei rikkunud see kellegi tuju. Kui me kohale jõudsime, oli osa koori liikmeid juba peopaigas. Kuna peo alguseni oli küllalt vähe aega, võttis Silvi ohjad enda kätte ja hakkasime hääli lahti laulma.
Oligi aeg saali minna ja pidu algas. Peo alguses rääkis Valeri Luukka seltsi ja koori ajaloost. Sellele järgnesid tervitused, meid õnnitlesid mitmete Ingeri- Soome seltside esindajad teistest linnadest. Kohal oli ka Helmen Kütt (Viljandi esindaja riigikogus), kes on meie koori väga palju aidanud. Tänu temale saimegi korraldada oma peo nii uhkelt. Valeri tunnustas seltsi vanemaid liikmeid ja nad said väikese kingituse. Ka kõik kooriliikmed ja tantsurühma naised said väiksed nimelised kotikesed. Tegelikult kotike oli suur, aga kingitus oli sees väikene. Saime uued kollased särgid ja Viljandimaa Ingeri- Soome Kultuuriseltsi raamatu, mille koostas Heli.
Jõudis kätte Säveli esinemine. Laulsime kolm laulu, alustades Nouse Inkeriga, mida kuulati püsti seistes. Järgnesid Rauno Lehtineni laul Kasvupaikka ja meie esinemise lõpetas Inkerin valssi, mida klaveril saatis Külli. Esines ka meie tantsurühm Kieolo ja Olustvere koor. Olustvere koor laulis kolm väga ilusat armastuslaulu. Peale Olustvere koori esinesid Valli laululapsed ja kontserdi lõpetasid Pange poisid.
Kui peo algul pakuti šampust, siis nüüd oli kaetud rootsi laud. Menüü oli päris rikkalik: oli salatit, heeringat ja muid suupisteid. Istusime pikkade laudade äärde sööma, jooma. Maiustada saime uhket suurt torti süües.
Meelelahutust pakkus ansambel Ajaratas Halastamatult Veereb Ei Teda Peatada Saa, Eriti. See on Eesti kõige pikema nimega ansambel, kus mängivad ja laulavad Kait Lukka, Elmar Liitmaa ja Tanel Talve. Nende repertuaaris on lauliku täis tuntud lastelaule, mida ka meie saime rokirütmis kaasa laulda. Kuna laupäeval oli ka Eurovisiooni lauluvõistlus, siis jagati meilegi kätte laulikud ja pidime Olustvere kooriga võistlema laulmises. See oli väga lõbus, sai täiega nauditud. Kuna mõlemad koorid olid väga tublid, jäi seis viiki. Viimase laulu ajal oli ka mõni tantsupaar põrandal.
Kell kaheksa õhtul väljus esimene buss neile, kes juba koju igatsesid. Pidu läks edasi. Sai palju räägitud, kuulasime anekdoote ja saime teada mõnegi krutskiga soome keelse sõna tähenduse. Väljas hakkas juba pimedaks minema, kui viimane buss väljus kodu suunas
Pidu oli väga tore, aga oleks rohkem tahtnud muusikat või laulu. Muidugi laulda saime ka pärast ansambli lõpetamist, aga ansambliga koos oleks toredam olnud.
Tekst: Galina Merila
Foto: Kairit