1.PÄEV

3.juuni kogunemine Viljandi bussijaamas oli heatujuline nagu alati. Kõik koos ja sõit võis turvaliselt alata, sest roolis meil ju Heiki. Tema väänab välja kõik järsud kurvid ja poeb läbi kitsast väravast.

Tartusse jõudes algas M.Härma Gümnaasiumi staadionil saapaheite võistlus. Osalejaid oli nii meilt kui mujalt. Võistlejate nimekiri oli pikk ja kõik said kaela uhke medali. Meie tublim oli Helle, kes saavutas naiste arvestuses 3.koha. Eriti ihkas medalit meie väike Silvi - on, mida sügisel lastele näidata!

Edasi kogunesime Inkeri maja aeda, kus meie saabudes käis juba tants ja trall. Pakuti toekat hernesuppi ja pirukat. Meie tublil Reinul oli kaasas grill ja ühtlasi oli ta ka grillmeister. Meie sügav kummardus talle! Tema ikka jaksab!

Õhtul seadsime ennast sisse Maarja kooli mõnusasse katusealusesse. Tuju hoidis üleval Mati lõputute ja lõbusate anekdootidega. Tal neid ikka jagub!

Ilma kohta kuulsime Karjala naistelt sellist ütlemist "vot võtad heas seltskonnas napsu, petad kaks päeva ilma ära".

Tekst Leena Trofimov /“Sävel“ koori laulja

2.PÄEV

Eestimaa suved on lühikesed ja tänavu on ilmataat soojalt suviste ilmadega üsna kitsi olnud. Seda toredam oli juunikuu  esimesel nädalavahetusel nautida päikeselist pühapäeva Tartus Raadi pargis ingerisoomlaste laulu-ja tantsupeol.

Üks osa „Sävel“  koori lauljatest ei saanud küll osa eelneval päeval toimunud saapaheite võistlusest ja aiapeost, sest olid osalised oma kodulinnas Viljandis hansapäevadel ja Viljandi laul- ja tantsupeol. Aga pühapäeva hommikuses lauluproovis oli juba suur enamus meie koorist kohal. Mida rohkem laule sai lauldud, seda soojemalt säras päike. Sooja supi kõrvale pakutud pudel veega kulus juba jahutuseks ära.

Pidu ise sai alguse jumalateenistusega Peetri kirikus ja sealt siis rongkäik-jalutuskäik Raadi parki. Kõik oli justkui traditsiooniline: hümnid, sõnavõtud, teenetemärkide jagamised, laulud, tantsud, tänusõnad, aga ometi oli see 27. pidu uhkem ja tähtsam.

See pidu oli osa tänavusest Soome Vabariigi 100. sünnipäevast. Just selleks peoks oli ingeri juurtega eesti muusik Alen Veziko kirjutanud laulu „Oma maa omenakukka“ ja laulis seda koos ühendkooridega. Peo hittlooks sai sama autori lugu „See maa“ esitajateks autor ise ja ühendkoorid. Silma kippus pisar tulema ja sõnad suust  kaduma, kui nägid, kuidas tantsijad ja pealtvaatajad meie laulmisele kaasa elasid.

Muidugi sai meie koor rõõmu tunda, sest meie laulu „Sininen ja valkoinen“ saatis Lembit Saarsalu ansambel. Kui hea oli selle ansambli toel laulda! Meie koori esitatud laulud „Kasvupaikka“ koos viiulisaatega (viiulil meie koori Siiri Kärt) ja „Sininen ja valkoinen“ olid selle peol plokis „Soome uuemad laulud.“

Pidu ei olnud ainult peoplatsil osalenutele nautimiseks. Peo toimumisest sai infot kultuur.err.ee vahendusel:

 http://kultuur.err.ee/599915/eesti-ingerisoomlased-peavad-laulu-ja-tantsupidu-tartus

Pidu kajastas ka „Tartu Postimees“  nii sõnas kui pildis:

 http://tartu.postimees.ee/4134997/galerii-ingerisoomlased-pidasid-raadil-pidu-mitme-lipu-all?utm_source

Soojad tänusõnad peokorraldajatele!

Kohtume taas järgmisel peol, järgmisel aastal!

Fotod Liia Sirel

Oleme taas oma iga-aastase suurpeo ootuses, mis seekord on Tartus. Korraldajate eestvedamisel kogunesid  lauljad ja tantsijad eelhäälestuseks ja kokkuharjutamiseks vihmasesse Paidesse. Kinnitust sai fakt, et häid lambaid mahub palju ühte lauta. Raamatukogu kitsukesse tuppa tundus esiti võimatu ära mahtuda. Kui aga särtsakad dirigendid ning eeslauljad-juhendajad tegutsema asusid, polnud enam isegi aega sellele mõelda. Saime nõu ja õpetust nii laulmise seisukohast kui ka kultuurilist harimist. Samal ajal vihtusid tantsijad oma samme seada võimlas. Vahepeal oli hea liigutada, et tantsijatele taustaks laulda ning ka mõnd sammu silmanurgast jälgides mällu talletada.

Ja siis ta saabus! Kes? Alen Vesiko! Pikk ja sirge ja sümpaatne ja andekas helilooja ning muusik. Tema loomingust on meie peo kavas kaks imelist laulu “See maa” ning “Oma maa omenakukka”.Tundsin, nagu oleksime temaga vanad tuttavad. Saime temalt juhendust, et ta loob oma laulud nagu ta jutustaks mingit lugu. Iga korraga kõlas ühendkoor aina paremini ja paremini ning lõpuks sõnas Alen, et uskumatult hästi püsisime helistikus.

Ootame põnevusega kohtumist Tartus 3. ja 4.juunil.

Tekst: Heljo Saar /"Sävel" koori laulja/

Fotod: Silvi Paagel /"Sävel" koori laulja/