Viljandis, „ Mu õnn ja rõõm“ Esile tõstetud
- Kirjutas Heli Tamme
Viljandis oli järjekordne nädalalõpp Hansapäevade rüpes. Tegevusi oli piisavalt: kes käis kohvikuteööl, kes öökontserdil, kes toiduturul, kes käsitöölaadal, kes Mulgi messil, kes Trepmäe jooksul, aga Sävel koor käis laulupeol. Viljandi maakonna laulu-ja tantsupidu „Mu õnn ja rõõm“ oli pühendatud 150 aasta möödumisele 1. laulupeost.
Varasel hommikutunnil algasid laulude ja tantsude proovid. Meie naistel oli kavas 11 laulu, meestel 1 vähem. Saime laulda nii avaplokis, täiskasvanute- plokis, Viljandi plokis kui lõpuplokis. Repertuaaris oli nii Tallinnas toimuva üldlaulupeo laule kui ka Viljandile pühendatud lugusid.
Väga vahva lugu oli laste esituses kõlanud ja tantsitud „Imavere tossud“, kus solistidena esinesid ka laulu looja Adeele Sepp ja Mart Rauba. Ega need Imavere tossud ei ole jalanõud… need on Tallinn-Tartu teelt Viljandi poole keerava tee ääres olevad Imavere saeveski suitsud. Adeele mõtestab loo lahti sõnadega: „Ükskõik kui pikk on teelolemine, siis teadmine, et meie kõigi jaoks on kuskil oma Imavere rist, pärast mida on kojujõudmine juba ainult kiviviske kaugusel, annab loodetavasti kõigile jõudu juurde. Ükskõik, kuhu siis teel ollakse.“
Kordamisele tuli lõpulugu „See rõõm on elust endast“ (Kustas Kikerpuu). Rõõmu sellel peol oli. Oli rõõmsalt särav kuum päike, olid rõõmsad esinejad.
Sävel koorile andis rõõmu juurde meie Tiina, kes kutsus meid oma imelisse lilleaeda enne rongkäiku jalga sirutama, kooki sööma ja kohvi jooma. Nii jätkus meil energiat kuni hilisõhtul lõppenud kontserdi lõpuni ja saime õnnelikena koju, et juba mõne nädala pärast osaleda Tallinnas XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“.