Sävel koor Eesti Ingerisoomlaste Liidu 30. aastapäeval ^{Esile tõstetud}

Ühe oktoobrikuu laupäeva hommikul ajas mind jalule kummaline tunne. Selline veider teki alt väljaajav pidupäeva ootus, mis põrmustas harjumuse tööst vabal päeval kauem mõnuleda. Esimese kohvilonksuga hakkas peas kummitama soomekeelne laulujupp ja autopiloodil toimetades sättisin end lõpuks Vabaduse platsi poole. Sombuse ilma ja uduse oleku kiuste oli käes aeg suunduda Tartusse esinema Eesti Ingerisoomlaste Liidu 30. aastapäevale.

Imelikul kombel ei näinud ma platsile jõudes ei bussi ega koorikaaslasi. Nutiseadet välja koukides kirusin habemesse ilma ja hommikut, mis mõtelda ei lase ja selliseid eksimusi sünnitab. Aga ei – Säveli Facebooki grupipostitus kinnitas, et väljasõit on planeeritud Vabaduse platsilt 6. oktoobril kell 10.30. Samal hetkel, kui ma kohtumisaja kontrollitud sain, manas Murphy kohale esimesed koorikaaslased Vaike ja Volli näol. Teisedki popsatasid nähtavale nagu seened pärast vihma, buss sõitis ette ning seiklus võis alata.

Tartu Toomemägi tervitas meid valju tümmiga ning kuigi ilm oli jätkuvalt sügissombune, oli meeleolu jooksufinišiks valmis sätitud Tartu Ülikooli Muuseumihoone ees ergastav ja pidulik. Proov läks nagu alati teatava segaduse ja infokadude tähe all. Lisaks varemõpitud lauludele harjutasime Pärnu seltsi laste laulu. Proovi alguses aitas üks tore pikk heledapäine noormees lahkesti mikrofone sättida ja klaverit paremini paigutada. See lahke ja viisakas meesisik osutus hr. Vezikoks. Tunnistan piinlikkusega, et mina teda ära ei tundnud. Minu peas oli Alen Veziko siiani eksisteerinud keskmist kasvu brünetina. Proovi ja esinemise vahele jääva aja täitsime Tartu vanimat lifti ning muuseumipoodi uurides.

Ürituse pidulik osa algas kell 14.00. Meie roll oli koos Tartu seltsiga esitada viis laulu: „Nouse, Inkeri!”, „Sininen ja valkoinen”, „Vanha valssi” ning ühes Alen Vezikoga „Oma maa omenakukka” ja „See maa”, lisaks toetasime Pärnu laste laulu. Olime lauludevahelise aja ning kõned ruumi tagaosas peidus ning paljust osa ei saanud. Vesise suuga saime vaikides jälgida kohvilaua katmist ning vaigistada lõunasöögita jäänud kõhtude korinat Ingerisoomlaste Liidu trükiste uurimisega. Esinemine oli erinevalt proovist väga paigas ning hitti „See maa” saime ühes heledapäise autoriga esitada mitu korda. Laul liigutas ka Soome Suursaatkonna esindajat sedavõrd, et ettekanne leidis tee nende Facebooki lehele.

Enne kohvilauda oli võimalus teha grupipilti Alen Vezikoga. Paljud lühemad meie seltskonnast võivad end sel fotol aimata vaid mõttelise osana...

Kuigi kohvilauale ja kookidele järgnes kava kohaselt veel etendus ja tants, oli paljudel meie koori liikmetel tarvis varakult Viljandis tagasi olla ja me hiilisime väikeste satsidena piduliste keskelt minema. Õues ootas meid kauniks lauldud ilm ning võimalus veeta kordaläinud sündmusest saadud emotsioonidest kantud mõnus õhtu.

Palju õnne ja jõudu Eesti ingerisoomlastele!

Tekst Veronika Raudsepp Linnupuu