Miks on 7.juuni 2016 tore?

Pisut enne kella 17.00  hakkas Tasuja platsile kogunema rõõmsameelne koorirahvas. Mulle tundub, et tegemist on ühe veregrupi inimestega! Mati sinise bussiga läks sõit Viljandist lahti ja jõudsimegi Võrtsu äärde.

Võrtsjärv on suurim siseveekogu, ning on läbi aegade olnud kalarikas. Tänapäeva Võrtsjärvest ja tema sissevooludest on püütud 36 kalaliiki. Pidevad asukad on haug, särg, latikas, koha, ja ahven. Põlisasukaks on samuti angerjas.  

Vana sadam on kalurikülast 100 meetri kaugusel. Sadamas ootas meid kalepurjekas  ehk ühemastiline kalepaat „Liisu“.  40 sentimeetrise süvisega purjekas on 11 meetrit ja 99 sentimeetrit pikk ning 3 meetrit ja 80 sentimeetrit lai, tal on kaks kolmnurkset purje pindalaga ligi 70 ruutmeetrit. Mastiks on „Liisul“ 15 meetrine kuusk, mis (nagu kogu paadi ehitusmaterjal) on pärit Võrtsu ümbrusest. Kuidas ma seda kõike tean? Meie meeleolukas reis järvel toimus koos  muhedate laevameeste Marko ja Antsuga! Nemad rääkisid! Lubasid esitada (rumalaid) küsimusi ja ilmselt rääkisid ka mõni nalja väga tõsise näoga, nii et mina jäin uskuma.  Sain teada, kus on tüür ja soodiots, millest Pange poisid kogu aeg laulavad.  Ja me päriselt purjetasime. Ilm oli super. Ilmselt maksis Tõnu selle eest kõige rohkem.  Muidugi ei saanud me mitte vaiki olla ja Eha kitarri saatel laulsime merelaule ka!

Kõik daamid aidati kenasti ka kaldale ja jõudsime Vanasauna puhkemaja õuele.

 Vanasauna Puhkemaja asub iidses Valma külas, mis on teadaolevalt üks vanemaid asulakohti Eestis. Esimesed asukad asusid Võrtsjärve äärsele alale, kus nüüd asub Valma kaluriküla, umbes 4000 aastat tagasi.

Õnnest oimetuks tegi meid angerjasupi söömine! Lihtsalt seda peab ise sööma! Me ei jätnud kasutamata ka juhust kaasa osta suitsulatikat!

Kõhud täis, saime me kordamööda sõnaõiguse meie armsalt Vallilt. Ja kostma jäid sõnad:  tore, rõõmus, suurepärane lauluhooaeg, me hoolime, me mõtleme üksteisest head, nalja armastame me ka väga ja anekdoote kuulame alati.

Loomulikult laulsime, kuidas Valli ütles: Lihtne- Õieke- Ehakese kitarri saatel ja Beni suupilli soolo kaasabil armsaid ja tuttavaid laule.

Ja ikka lõpeb pidu siis ära, kui just kõige toredam hakkab!

Bussisõit Viljandisse kulges meie kohaliku poeedi Tõnu vabavärsi saatel ja see  oli väga naljakas, sest kõigest, mis paistis sai värss! 

Tekst Monika Kümnik

Foto Katrin Ülesoo