Järvamaa seltsi reis Gotlandile ^{Esile tõstetud}

7.augustil astus 16 Järvamaa kultuuriseltsi liiget laevale sõitmaks Gotlandil asuva Visbysse ja astuda  7.-14.augustini toimvasse traditsioonilisse Gotlandi keskaja nädalasse. Järgmine  hommik algas laeval kosutava hommikusöögiga ja  imetlesime laevalt saabumist Visbysse. Päev Gotlandil algas meie rühmale bussireisiga mööda Põhja-Gotlandi   eestlasest giidi Martdi saatel, kes tutvustas meile Põhja -Gotlandi ja põgusalt Gotlandi pealinna Visbyt. Mart on sündinud ja kasvanud Rootsis, kuid säilitanud tänu vanematele hea eesti keele oskuse. MartVisbys on  elanud 20 aastat ja on tõeline Gotlandi fänn. Tema tegevusalaks reklaamindus ja kirjastaja

Külastasime  Stenkyrka keskaegset kirikut ja  selle ümbruses olevat surnuaeda, mis on erinev Eestimaa surnuaedadest. Tundus  olevat nagu park mälestussammastega. Huvitav tähelepanek oli rohelised hoiatuskirjad hooldamata haudadel hoitamaks  sugulasi, et võidakse ära võtta neilt need hauaplatsid. Kirikus oli huvitav kohalikust kivist, millest tehakse ka kuulsaid  gotlandi käiu ja luiske, valmistatud ristimisvaagen. Tänapäeva kirik on menetanud oma ajaloolise tähtsuse ja toimib tradistiooniliste tegevustena (leer, ristimine, matused ja ka kooli lõpuaktuste korraldajana) Gotlandi on peaaegu igas kommuunis (meie vallas) kiriku ja selle ümber väike kirikuküla. Üldiselt elavad gotlandlased hajakülades. Gotlandi saare suureks probleemiks on veepuudus suvel. Nii on keelatud alates maikuust suvine kastmine. Lickershamni võluvas kalurilkülas oli võimalik maitsta erinevaid suitsetatud kalu. Hiljem kalurikülast lahkudes tunnistas Martin, et  kohalik kala oli vaid lest ja ahven. Maitsev suitsulõhe oli hoopiski Norrast. Eemalt vaatasime  Ojamaa tuntuimat raukari Jungfrun ehk Neitsi. 30 meetrine raukari oli omamoodi põnev loodusnähtus üksikust kivirahnust mere kaldal.

Järgmine peatus oli Krusmynta Gården – aromaatne ürdiaed, kus sai suveniiriks osta kohalikke ürte ja teed. Aias oli ka restoran. Ilus päiksepaisteline ilm ja mererand andsid juurde  mõnusa tunde suvisest Gotlandist. Sõitses läbi Gotlandi saare nägime suuri viljapõlde, palju lambaid ja veisekarju. Gotlandi saare elatusallikad on just põllumajandus ja turism. Talvisel ajal elatakse vaikset elu.  Ühendus Rootsi mandri osaga on kas laevaga või lennukiga. Lennuühendus Stocholmiga on väga tihe. Rahva arv püsib üsna stabiilne, mõni aasta vähem,. mõni aasta rohkem kuid loodetavat suure juurdekasvu ei ole märgata. Kooliharidust saadakse  põhikoolides ja gümnaasiumis. Varem töötas Visbys ka ülikool, kuid nüüd on seal  Upsala ülikooli geoloogia ja ajaloo teduskonnad.

Kolm tundi sõitu Põhja-Gotlandil ja pöördusime tagasi  Visbysse

Gotlandi pealinn Visby kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse ja on kuulus oma kaunite rooside poolest - need kuninglikud lilled kasvavad siin ka kõige ootamatumates kohtades. Visby lummab oma romantilisuse, ajaloohõngu ja kuulsate käsitöömeistrite looduga.  Käsitööliste meistritöödega sai tutvuda käsitöölaadal ja kel oli huvi sai isegi osaleda  erinevatel tegemistes ja maista keskaegseid roogi. Kõik keskajaga seotud inimesed olid vastavalt ka riietunud ning rõõmsameelselt vallutanud kogu linnamüüri sees oleva vanalinna ja ehitanud  laagri linnamüüri juurde. Linnamüür keskajalehitati kaitsmaks vaenlase eest, Linnamüüri pikkus on 3,5 kilomeetrit. Linna pääses läbi vahitornide all asuvate väravate. Meiegi tulime vanalinna vaid  linnavahtide valvsa pilgu all, õnneks pääsesime tollist mööda. Ju aitas  meid selles giid Martin, kes tutvustas pealePõhja -Gotlandi ka põgusalt Gotlandi pealinna Visbyt. Visby linna 22 000 inimesest elab võrdlemisi väikesel vanalinna alal 6000 elanikku, mida püütakse säilitada endisena. Nautisime linna  ja imetlesime vanalinnas õitsvaid roose. Võrratud  kohvikud kutsusid maitsma kohvi ja rootslaste kuulsaid kaneelikukleid.  Paljudest endisaegsetest kirikutes on kasutuses vaid üks Maria kirik. Teised kirikud ja kloostrid on läbi sajandite lagunenud.

Päev Gotlandil möödus väga kiiresti. Paljudes kohtades jäi käimata ja palju nägemata. See tähendab, et kui on tahtmist võib uuesti minna ja külastada käimata kohti. Gotland on elamus – nagu iga koht maakera peal