Selle aasta oktoobrikuu teisel esmaspäeval ootas meid ingeri majas tordimeistri uhke tort numbriga 31. Algamas on Säveli uus laulu hooaeg. Ehk on see sama magus, tihe ja rammus kui lõik tordist ja kui üks pisike mõrkjas pihlamari jäigi hamba alla, annab see märku: tuleb pingutada! Pingutada tuleb, sest uute kaante vahele tulevad ka uued laulud. Koori juhatab Valli Pang, laule valivad abid Silvi Paagel ja Külli Saul. Esimesed kontserdid on jõulude ajal ingeri majas ja Viljandi baptisti kirikus.

Valisime häälerühmadele vanemad: Mahti Vahtra (sopran), Enna Lond (alt) ja Valeri Luukka (mehed). Laekurid on Monika Kümnik ja Helle Siimann.

Meie esimene sügisene kohtumine on alati täis kallistusi, lilli suvistele sünnipäevalastele, kohvi aroomi, klaaside kõlinat, suupisteid ja jutuvada. Ehkki suvel sai koos oldud Vaike hubases kodus ja Mahti lillelises aias (mõlemal proual oli uus aastakümme algamas), oli ikka üksteisega palju rääkimist ja kuulamist.

Tore oli see, et lauljad, kes olid mõned pikemalt mõned lühemalt koori tegemistest eemal olnud, on taas meiega laulmas!

Nüüd siis jälle kohtume igal esmaspäeval kell 19.00 ingeri majas.

Kirjutas Heli Tamme

Foto Hiie Koiksaar

Oli lus juulikuiselt soe ilm ning meie koor asus teele Kosele, kus toimus XXIX ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu. Selle laulupeoga tähistati 150 aasta möödumist esimesest laulupeost,120 aastat  Ingeri esimesest laulupeost, 75 aastat ingerisoomlaste päästeoperatsioonist ja 30 aastat Eesti Ingerisoomlaste Liidu loomisest.

Väljasõit oli hommikul kell 7.OO. Nii mõnelgi oli veel uni silmis, sest oli ju pühapäeva hommik, 21. juuli. Kohale jõudsime kell 9.00. Päike kõrvetas südasuviselt. Algasid kohe proovid, kus kõik lauljad ja tantsijad said kodus õpitu veel läbi teha.

Kell 11.00 algas pidulik jumalateenistus Kose kirikus, mille viisid läbi läbi õpetajad Hannele Päivö ja Kerstin  Kask. Värskust lisasid jumalateenistusele tantsijad, see mõjus uudsena. Peale jumalateenistust kogunesime kirikuaia  juurde, sealt kulges ühine lõbus rongkäik lauluväljakule. Pidu algas nagu ikka hümnide laulmise ja lippude heiskamisega. Seejärel kõlasid tervituskõned ja tantsuline kava lastelt. Järgmisena astusid lavale ühendkoorid, kes esitasid  kaks laulu „Kasvupaika“ (Rauno Leht) ja „Kesäillalla“ (Ilmari Krohn), juhatasid Valli Pang ja Kaja Arulepp. Koondtantsurühmade esituses nägime  kolme tantsu “Heilani talo“, „Aalistulla“ ja “ Katrilli“. Nüüd oli esinemiskord meie käes, laulsime Sibeliuse „Finlandia Hymn“ ja teiseks lauluks oli Alo Ritsingu „Varjuleidsi puiõ alla“. Tantsurühm „Kielo“ tantsis „Kikari“ ja „Eevastiina“ juhendajaks väsimatu Elviira. Pange poiste esituses  kõlasid Jukka Kuoppamäki "Sinine ja valkoinen“ ja Daniel Alomia Roblesi „Kondori lend“.

Laulud lauldud ja tantsud tantsitud, oli aeg keha kinnitamiseks. Kaitseliit oli meile valmistanud väga maitsva lõuna  hoolitsedes, et pidulistel kõht ikka täis oleks.

Peo lõpus laulsime ühiselt Runebergi „Lähde“ ja  Sarapiku "Ta lendab mesipuu poole“.

Tänati juhendajaid ja pidu lõppes  ühise „Inkerin valssi“ laulmise ja tantsimisega.

Kuna esinejad oli palju, sest oli tuldud Tallinnast, Pärnust, Narvast, Tartust ja Võrust ning kõige kaugemad külalised olid  Peterburist  ja  Helsingist,  kestis pidu kella 16.30-ni.

Aeg oli kojusõiduks, et  puhata, kosuda ja taas kohtuda järgmisel suvel XXX peol.

Selle hooaja olime edukalt lõpuni viinud.

Ilusat suve jätku!

Tekst: Liilia Anijärv

Nüüd on need laulud lauldud.

Need laulud, mida sügisest saadik sai õpitud, mille pärast toimus tavapärasest rohkem lauluproove, sai laululaagris koos teiste kooridega lisaproove tehtud, mentoriga Viljandimaa kooride ühisproovil osaletud, ette lauldud üldlaulupeo dirigentidele ja lõpuks hinnatud vääriliseks osalema üldlaulupeol „Minu arm“. Oleme enda ja oma dirigentide üle uhked! Saime hakkama!

Pealinnas sai veedetud kolm imelist päeva. Ehkki kõik ilmaportaalid lubasid vihma ja jahedat ilma, suutsid juba nädal varem proovidega alustanud tantsijad ja nendega päevi hiljem liitunud lauljad vihmapilved rongkäiguks ja laulupeoks eemal hoida. (Viljandis sadas neil päevil isegi rahet…)

Laupäevane rongkäik Vabaduse väljakult lauluväljakuni kulges üllatavalt ruttu, tee ääri palistas tohutu hulk inimesi, kes meile rõõmsaid tervitusi saatsid ja keda ise ka laulma meelitasime.

Esimene laulupeo kontsert kandis nime „Õpetajale“, kus ühendkooride esituses kõlasid „Koit“, „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ ja „Kuulajale“. Kuulasime ka valikkooride esitatud laule ja nautisime kogu pidupäeva melu.

Ühistranspordiga ööbimiskohta Mustamäele Arte gümnaasiumisse  sõit oli sama emotsionaalne nagu kontsert lauluväljakul. Täistuubitud bussis kõlasid lauljatelt kõigile tuntud laulud, varsti lisandusid ka tavareisijad oma hääletämbritega ja kui palju oli selle „laulupeo“ filmijaid….

Pühapäeval algas laulupidu kell kaks päeval. Meie kord lavale minna oli tunde hiljem. Segakooridega laulsime laulud: „Kannel“, „Emakeelelaul“, „Isamaale“, „Ära mind lahti lase“ ja ühendkooridega „Tuljak“, „Ilus oled, isamaa“, „Igaviku tuules“, „Ta lendab mesipuu poole“, „ Mu isamaa on minu arm“. Peaaegu kõik lood läksid kordamisele, tundus, et rahvas ei tahagi laulupeolt lahkuda. Ühtehoidmist oli nii lippude lehvitades kui ka „lainetusi“ tehes lava ülemise kaare alt kuni pealtvaatajate  ridade lõpuni.

Järgmine laulupidu on 5 aasta pärast. Oleme kohal!

Mõned emotsioonid meilt endilt:

VALLI: Kuigi ei saanud SÄVELIGA sel peol koos olla (olin mudilaskooriga), elamused imelised. Olen uhke ja õnnelik oma segakoori üle!!!

SILVI: Piltide vaatamisest ja laulupeo meenutustest ei saa veel niipea küll. Ikka ja jälle vaatad, meenutad, pisar tuleb silma, naeratus tuleb näole... Oli ikka ilus pidu ja õnn, et me sellest kõigest osa saime.

VERONIKA: Me oleme tublid! Ja pidu elan telerist järelevaatamise abil uuesti läbi... Nii äge ikka on olla eestlane!

RITA: Nuuks! Olid kaunid hetked!!!

MONIKA (ei saanud osa võtta laulupeost): Juhuu! Nägin teid telekas! Nii head nägite välja! Aitäh lauljatele! Ilus pidu oli! Ja muidu ei oleks ma kindlasti nii palju vaadanud! Rõõmsad ja hingestatud lauljad tegid ka võõrad lood vaadatavaks- kuulatavaks!

Foto: Ülar Meremaa

Viljandis oli järjekordne nädalalõpp Hansapäevade rüpes. Tegevusi oli piisavalt: kes käis kohvikuteööl, kes öökontserdil, kes toiduturul, kes käsitöölaadal, kes Mulgi messil, kes Trepmäe jooksul, aga Sävel koor käis laulupeol. Viljandi maakonna laulu-ja tantsupidu „Mu õnn ja rõõm“ oli pühendatud 150 aasta möödumisele 1. laulupeost.

Varasel hommikutunnil algasid laulude ja tantsude proovid. Meie naistel oli kavas 11 laulu, meestel 1 vähem.  Saime laulda nii avaplokis, täiskasvanute- plokis, Viljandi plokis kui lõpuplokis. Repertuaaris oli nii Tallinnas toimuva üldlaulupeo laule kui ka Viljandile pühendatud lugusid.

Väga vahva lugu oli laste esituses kõlanud ja tantsitud „Imavere tossud“, kus solistidena esinesid ka laulu looja Adeele Sepp ja Mart Rauba. Ega need Imavere tossud ei ole jalanõud…  need on Tallinn-Tartu teelt Viljandi poole keerava tee ääres olevad Imavere saeveski suitsud. Adeele mõtestab loo lahti sõnadega:  „Ükskõik kui pikk on teelolemine, siis teadmine, et meie kõigi jaoks on kuskil oma Imavere rist, pärast mida on kojujõudmine juba ainult kiviviske kaugusel, annab loodetavasti kõigile jõudu juurde. Ükskõik, kuhu siis teel ollakse.“

Kordamisele tuli lõpulugu „See rõõm on elust endast“ (Kustas Kikerpuu). Rõõmu sellel peol oli. Oli rõõmsalt särav kuum päike, olid rõõmsad esinejad.

Sävel koorile andis rõõmu juurde meie Tiina, kes kutsus meid oma imelisse lilleaeda enne rongkäiku jalga sirutama, kooki sööma ja kohvi jooma. Nii jätkus meil energiat kuni hilisõhtul lõppenud kontserdi lõpuni ja saime õnnelikena koju, et juba mõne nädala pärast osaleda Tallinnas XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“.

Laupäeval, 18.mail toimus imeilusas kohas Olustvere lossis Viljandimaa Ingeri- Soome Kultuuriseltsi, Sävel koori ja tantsurühma Kielo 30 sünnipäev. Ilm oli imeilus, täitsa peopäevale kohane. Kuigi väljasõit jäi natukene hiljemaks, ei rikkunud see kellegi tuju. Kui me kohale jõudsime, oli osa koori liikmeid juba peopaigas. Kuna peo alguseni oli küllalt vähe aega, võttis Silvi ohjad enda kätte ja hakkasime hääli lahti laulma.

Oligi aeg saali minna ja pidu algas. Peo alguses rääkis Valeri Luukka seltsi ja koori ajaloost. Sellele järgnesid tervitused, meid õnnitlesid mitmete Ingeri- Soome seltside esindajad teistest linnadest. Kohal oli ka Helmen Kütt (Viljandi esindaja riigikogus), kes on meie koori väga palju aidanud. Tänu temale saimegi korraldada oma peo nii uhkelt. Valeri tunnustas seltsi vanemaid liikmeid ja nad said väikese kingituse. Ka kõik kooriliikmed ja tantsurühma naised said väiksed nimelised kotikesed. Tegelikult kotike oli suur, aga kingitus oli sees väikene. Saime uued kollased särgid ja Viljandimaa Ingeri- Soome Kultuuriseltsi raamatu, mille koostas Heli.

Jõudis kätte Säveli esinemine. Laulsime kolm  laulu, alustades Nouse Inkeriga, mida kuulati püsti seistes. Järgnesid Rauno Lehtineni laul Kasvupaikka ja meie esinemise lõpetas Inkerin valssi, mida klaveril saatis Külli. Esines ka meie tantsurühm Kieolo ja Olustvere koor. Olustvere koor laulis kolm väga ilusat armastuslaulu. Peale Olustvere koori esinesid Valli laululapsed ja kontserdi lõpetasid Pange poisid.

Kui peo algul pakuti šampust, siis nüüd oli kaetud rootsi laud. Menüü oli päris rikkalik: oli salatit, heeringat ja muid suupisteid. Istusime pikkade laudade äärde sööma, jooma. Maiustada saime uhket suurt torti süües.

Meelelahutust pakkus ansambel Ajaratas Halastamatult Veereb Ei Teda Peatada Saa, Eriti. See on Eesti kõige pikema nimega ansambel, kus mängivad  ja laulavad  Kait Lukka, Elmar Liitmaa ja Tanel Talve. Nende repertuaaris on lauliku täis tuntud lastelaule, mida ka meie saime rokirütmis kaasa laulda. Kuna laupäeval oli ka Eurovisiooni lauluvõistlus, siis jagati meilegi kätte laulikud ja pidime Olustvere kooriga võistlema laulmises. See oli väga lõbus, sai täiega nauditud. Kuna mõlemad koorid olid väga tublid, jäi seis viiki. Viimase laulu ajal oli ka mõni  tantsupaar põrandal.

Kell kaheksa õhtul väljus esimene buss neile, kes juba koju igatsesid. Pidu läks edasi. Sai palju räägitud, kuulasime anekdoote ja saime teada mõnegi krutskiga soome keelse sõna tähenduse. Väljas hakkas juba pimedaks minema, kui viimane buss väljus kodu suunas

Pidu oli väga tore, aga oleks rohkem tahtnud muusikat või laulu. Muidugi laulda saime ka pärast ansambli lõpetamist, aga ansambliga koos oleks toredam olnud.

Tekst: Galina Merila

Foto: Kairit

Head naaberkoorid, Olustvere Lehola, Suure-Jaani Ilmatar ja Võhma Leelo, võtsid nõuks korraldada laululaager, et üheskoos laulupeo laule õppida.
Meie suureks rõõmuks kutsuti ka Sävel osalema. Etteteatamise aeg jäi väheke napiks ning kõigil kahjuks ei olnud oma tööde ja tegemiste kõrvalt võimalik osaleda.
Kuid meie (Valeri, Maie, Liilia ja Hellen) alustasime oma reisi 2.nov.õhtul kell 18.00 Olustverest, kust ühine reisibuss meid sihtkohta sõidutas.
Õhtu algas väikese kehakinnitusega. Seejärel tervitas osalejaid Lehola koorijuht Agnes Kurg. Laulsime hääled lahti ja tegime vahvaid harjutusi, mis head kehale ja meelele! Avalauluks lauldi "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Seejärel läksid häälerühmad eraldi laulma. Naishääli jäi juhendama Agnes Kurg ja meeshääli Riina Mankin ning Mait Reimann.
Laulud on kõik seekord "parajad pähklid"!
Alustasime "Emakeelelauluga", seejärel "Ära mind lahti lase" ja "Kannel". Ühiselt oli laulmine lihtsam ja omandamine kergem, sest teised koorid olid juba sügisest peale neid laule õppinud! Laulsime poole kümneni õhtul. 
Seejärel suur saunaõhtu, mis venis pikalt üle südaöö, sest "saunatajaid" oli palju.
Teine päev algas kell 9.00 hommikusöögi ja väikese jalutuskäiguga ümber puhkekeskuse. Tagasi jõudes oli rõõm kohtuda meie kaaslauljatega Sävelist (Heljo, Tiina, Vaike, Ellu, Aime, Mahti, Tiina, Silvi ja Valdis), kes samuti tulid lauluõpetusest osa saama.
Proovid läksid käima täies hoos ning päeva jooksul võeti läbi segakooride lauludest "Kannel", "Emakeelelaul", "Ära mind lahti lase" ja ühendkoorilauludest "Kuulajale" ja "Igaviku tuules". 
Kell 13.00 lõuna- ja puhkepaus ning seejärel algas ühislaulmine.
Alustuseks tervitasime lauluga "Tuljak" Toosikannu Puhkekeskuse töötajaid! Kooslaulmisel kõlas "Emakeelelaul" ja "Igaviku tuules". Fonoga laulsime laulu "Ära mind lahti lase". Laulu "Ilus oled isamaa" esituse ajal olid Säveli lauljad kuulaja rollis, sest teised koorid olid selle juba varem selgeks õppinud.
Üheskoos oli väga tore laulda ja lauludki said selgemaks!
Õhtul toimus kooride ühine peoõhtu, kus maja oli täis muusikat ja tantsu, nalja ja naeru. Korraldati vahva viktoriin, kus vastamiseks läks vaja head naljasoont, nutikust, loogikat ja teadmisi. Pidu kestis hiliste õhtutundideni.
Kolmas päev algas, nagu ikka, hommikusöögi-, häälte lahtilaulmise- ning meelte ergutusega! Seejärel meeste ja naiste eraldi laulmine. Kordasime eelmistel päevadel õpitut ja uue lauluna laulsime läbi "Isamaale". Varsti ühinesid meiega mehed ning oligi aeg laululaagrit lõpetama asuda. Koorijuhid tänasid kõiki lauljaid toreda ja viljaka koostöö eest. Lõpetuseks laulsime "Ta lendab mesipuu poole"
Kell sai 12.00 ja aeg oli koduteele asuda.
Mällu on aga talletunud üks hea ja armas mälestus!

Tekst ja foto: Hellen Klein /koorilaulja

10.septembril kogunesid Sävel koori lauljad, et alustada uut hooaega.

Sellesügisene esimene kohtumine möödus töises meeleolus. Ega suvel sünnipäevi tähistanud koorikaaslased ilma lillede ja õnnitlusteta ei jäänud, aga sai räägitud ka hooaja üritustest, millest esimene juba oktoobri algul ja sellel kontserdil esitamisele tulevaid laule hakkasimegi harjutama.

Ees ootab veel Sävel koori 30. juubel ja kindlasti tahame osa saada Tallinnas toimuvast üldlaulupeost.   

Loomulikult ei jää pidamata  jõulupidu ja emade päeva kontsert.

Taaskord hooaeg täis uus ja ka vanu armsaks saanud laule nii soome kui ka eesti keeles.

Foto meie arhiivist 

Soome! Ma tahan sinna saada…

Kui Valeri tuli välja plaaniga: sõita Soome, oli minu käsi esimesena püsti, sest ma ei olnud enne Soomes käinud. Meie koor kutsuti Lahti kirikusse laulma. Laulud välja valitud ja üle korratud, võis sõit alata. 14. juuli hommikul vara oli start koos ansambliga Pange Poisid. Laeval sõime hommikusöögi ja nautisime mere tuuli. Oli ju lämmatavalt palav ilm meiesugustele põhjamaa inimestele. Joogivett kulus palju...

Kirikus esinesime 3 lauluga: Sinun tykösi, Kasvupaikka ja Ingerin valssi.

Pange Poisid laulsid 2 laulu: Sininen ja valkoinen, Kui jaamast lahkub rong.

Laulud võeti vastu suure aplausiga.

Edasi läks reis ööbimispaika. Meie suur buss ei saanud sellist teed mööda sõita. Vapramad sammusid 2,3 kilomeetrit rõõmuga peatuspaika. Meie pambud ja osa inimesi viidi kohale väikebussiga. Ööbimiskoht oli metsade keskel imekauni järve ääres. Kui kõik olid endale sobiva koha madratsi paigutamiseks leidnud, ettevalmistused ööks tehtud, kõhud tühjaks rahmeldatud, saabusid meile külla kohalikud kaasas hulk lihapirukaid ja maasikasaiu. Andsime neile väikse eksprompt kontserdi lustakate lauludega Valli akordionimängu saatel.

Kõik oli viimase peal puhkuseks valmis: saunad köetud, vesi ujumiseks parajalt soe. Enamus käis mitu, mitu korda saunas ja ujumas. Ka paat oli aerudega järvel sõitmiseks olemas. Nii mõnigi tegi esimest tutvust aerutamisega. Kõrvalt vaatajatel oli nalja ja naeru. Muidugi käis asja juurde grillimine ja tubli õhtusöök laulu ja naeru saatel. Külli ja mina toetasime laulu kitarridel. Väikese kontserdi andsid Valli akordionil, Benno suupillil ja Mati …. grillrestil!

Hommikul kell kümme algas kojusõit. Kõige pealt Helsingisse idakeskusesse. Ega keegi midagi suurt ostnudki. Istusin ja vaatasin mööduvaid inimesi: enamus mittesoomlased; igast rahvusest, igat nahavärvi. Käisime mere ääres jäätist söömas ja aega parajaks tegemas. Laevas oli õhtul kontsert. Aeg läks imekiirelt ja mõnusalt. Kojusõidul oli väike ehmatus bussi rehvi lõhkemise näol, aga meie tublid bussijuhid said asja kiiresti korda.

Sävelil on ikka vedanud, et bussijuhid omast käest võtta. Mati on fantastiline vigursõitja ja vigurijutuga mees. Tema kaasa jällegi super fotograaf. Aitäh neile!

Koju saime hilja öösel. Aga keegi ei virisenud. Kodus tundsin, kuidas siin on ikka kõige parem koht. Omad puud, põõsad, linnud, lilled… Seal põhjapoolses riigis viis tee läbi võimsate graniitkaljude ja metsatukkade. See oli kõik testmoodi ja harjumata.

Aitäh kõigile meeldiva reisi eest!

Elagu Sävel!

Valerii-valeraa-valeral-lal-lal-lal-laa!

Tekst Eha Lihtne /koorilaulja 

Foto Liia Sirel