KIURU 25

Pea lõhub valutada. Üritan end magama sättida, kuid emotsioonid on "laes" ning muljed ja mõtted kihutavad peas ringi ega lase rahulikult unele keskenduda. Pikalt ette planeeritud üritus on äsja lõppenud.

Külalised: Kui asusime nimekirja koostama, siis sai see kokku pandud lootusega, et kedagi ei unustata.... Soovisime, et peost saaks jällenägemise ning mälestuste jagamise koht. 40st kutsutud külalisest - tulid kohale pooled. Meil oli nende üle väga hea meel. Soov tõestada, et kalli Albert Pettineni poolt loodud koor - 25 aastat tagasi - tegutseb edasi ning tahe muusikat teha ja koos toimetada, pole kustunud. Oli tore näha, et argielus eri-seisukohtadega maadlevad , suutsid hetkeks oma erimeelsused unustada ning meiega koos pidupäeva jagada. Oli tore tõdeda, et  koorilauljad varasematest aegadest, leidsid aega ja tahtmist meiega koos pidutseda. Südame tegi soojaks Elviira (Alberti õde) Soomest kohaletulek. Tema mälestused ning pildimaterjal, mida ta meiega jagas, suutis isegi minu asetada justkui 20aastatagusesse aega, tolleaegsest koorist osa saada....

Ettelaulmine: Kes nägi rohkem vaeva, kes vähem - soojalt võeti vastu kõik, ka karuselt kõlav Anatoli hääleharjutus....

Praktikandid: see mõte tuli mul viimasel minutil, et kui prooviks dirigendi rolli asetada lauljad. Ja mõte tasus end ära, usun, et lustisid nii "värsked" koorijuhid, kui ka saalis istuv ühendkoor.

Praegune KIURU: Kui asusin ette lugema oma lauljate iseloomustust, meenusid mulle korraga minu algusaastad Kiuruga - no mitte ükski nimi ei jäänud meelde, ajasin pidevalt sassi kõiki lauljaid, sain nii mõnigi kord noomival häälel kuulda, et no oleks ikka tagumine aeg nimed selgeks saada...... Nüüd neid samu lauljaid kirjeldades, rääkisin justkui oma perest, sest 5 aasta jooksul toimunud tegevus on meid üksteisest hoolivaks ning lähedaseks muutnud.

Kooripoolne tänu: Ma ei tea, kas sõna "heldima" kõlab, kuid pisaratega võitlesin küll... Nähes kõigi oma lauljate silmis soojust, sära ja tahet, tundsin iga oma keharakuga, et olen õigel teel ning kõik minu "suurepärased" katsetused asetada oma koor

erinevatesse hullumeelsetesse  olukordadesse, ainult tugevdab ning ühendab meid. Nad on ju "sunnitud" kõik kaasa tegema..TÄNUD TEILE!

Õhtu pärlid: Helvi sõnaseadmise kunst ja selle esitus koos Velainega ja ilma Velaineta - lihtsalt super, selleks peab inimesel annet olema ja Helvil seda jagub. Kuldsed singid - või nimetasid nad end vist kuidagi teistmoodi (rahva juubeldamise ajal läks mul nende nimi kaduma) - no nuta või naera. Need "üles krunnitud" soengud ja ühevärvilised kleidid - see kõik töötas kokku! rahva soe vastuvõtt ning kaasaelamine ainult ergutas ning abistas lauljaid. Super - ja siit ka ideid edaspidiseks......

Noh ja meid tervitama tulnud ABBA - mis ma oskan öelda.... Aga seda, et me NAUTISIME sajaga seda laulu, rahavast, esinemist ja loomulikult oma imelist väljanägemist. Kas laul just nii välja tuli, nagu harjutasime ( 4 häälselt) - ei usu, kuid see kõik oli ju tühine sooja vastuvõtu kõrval!

Kokkuvõtvalt tahan öelda, et üritus oli suurepärane, sest iga laulja, külaline, köögitüdruk andis oma osa ning kokku toimis see just nii, nagu sa oma südames tundsid. Olla osake südamesoojusest, saada osa emotsioonidest, tunda end kuhugi kuuluvaks - see on jõud mis toetab sind  ühel või teisel hetkel, see on killuke mälestustest, mida meenutad naerusui, muutes selle hetke paremaks. See on jutt, mida sa räägid edasi oma sõbrannale, tundes uhkust, et see sinuga toimus...

Ja nagu ma õhtu jooksul ka ütlesin - SEE ON SEE, MILLE PÄRAST TASUB KIURUS LAULDA!