Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.internal_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 27 Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.input_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 28 Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.output_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 29 Inkeri - Eesti Ingerisoomlaste Liit
Deprecated: Non-static method JApplicationSite::getMenu() should not be called statically, assuming $this from incompatible context in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/templates/gk_publisher/lib/framework/helper.layout.php on line 115 Deprecated: Non-static method JApplicationCms::getMenu() should not be called statically, assuming $this from incompatible context in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/cms/application/site.php on line 250

27. jaanuaril kell 17.00 Tampere Majas Juha Tainio ettekanne

Reedel, 27. jaanuaril kell 17.00 esineb Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul kauaaegne Rootsi Raadio soomekeelsete saadete toimetaja Juha Tainio ettekandega “Kohtumisi ingerisoomlastega Soomes ja Rootsis”. Kõnekoosolek toimub Tartus Tampere Maja keldrisaalis (Jaani tn 4). Ettekanne on soome keeles.

Juha Tainio tutvustab on ettekannet järgmiselt:

“Minu tutvus ingerisoomlastega algas juba koolieas, kui esmakordselt kuulsin selle rahvarühma sõjaaegsest saatusest koolivend Ville Marjomäki ingerlasest emalt.

Kui 1970. aastatel olin Örebros Kesk-Rootsi raadiokanali soomekeelsete saadete toimetaja, panin tähele, et minu intervjueeritavad olid tausta poolest sageli ingerisoomlased. Neid oli nii tööbörsi vahenduskontoris kui ka pagulaste nõuandlates ja mujal. Örebrosse olid nad rajanud koguni soome seltsi.

Järgneva pea neljakümmend aastat kestnud toimetajatöö vältel Rootsi Raadio soomekeelsete saadete toimetajana tegin ohtralt intervuusid ingerisoomlastega, kellest osa olid teinud märkimisväärset karjääri, mõned koguni rahvusvahelisel tasemel. Just neid kohtumisi oma ettekandes meenutangi.”

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tampere Majaga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. , tel. 51991427.
Teade seltsi kodulehel http://ingerimaa.org.ee/wordpress/arhiiv/134

Ergo-Hart Västrik

Vaata lähemalt

9. detsembril kell 17.00 toimub hobiajaloolane Mari Pukkonen ettekanne “Ingerisoomlane Taisto Praks Lõuna-Eesti metsavendade hulgas”

9. detsembril kell 17.00 peab Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul hobiajaloolane Mari Pukkonen ettekande “Ingerisoomlane Taisto Praks Lõuna-Eesti metsavendade hulgas”. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) III korruse õppeklassis (sissepääs hoovi poolt).

Ettekande lühitutvustus: Gattšina lähedalt Vohhanovskoje külanõukogu (Ingeri kirikukihelkonna järgi Skuoritsa) Lusikkala külast pärit Taisto Praks sattus läbi sõjaaegse Soome (Uusimaa lään, Nummi vald, Järvenpää k.) ja sõjajärgse Venemaa (Novgorodi obl., Krestetski raj., Mokõi-Ostrovi k.) viimaks orvuna Võromaale Misso valda. Seal jagas ta mitme aasta vältel Eesti metsavendade traagilist saatust, kuni selle tõttu veerandsajandiks Venemaa kaugpõhja Vorkuta vangilaagrisse saadeti. Mari Pukkonen sattus Taisto Praksi eluloole, vaadeldes erinevaid Kagu-Eesti metsavendade salku 1950. aastate alguses, teiste hulgas nn Pilve salka, kuhu Taisto Praks Soome Volli nime all kuulus.

Kõik huvilised on lahkelt oodatud!

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. , tel. 51991427.

Tervitades

 

Ergo-Hart Västrik

Vaata lähemalt

25. novembril kell 17.00 esineb Jyrki Paaskoski ettekandega "Soomekeelsete luterlike koguduste elust 18. sajandi Ingerimaal"

25. novembril kell 17.00 esineb Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul Helsingi ülikooli dotsent Jyrki Paaskoski ettekandega "Soomekeelsete luterlike koguduste elust 18. sajandi Ingerimaal". Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja saalis (Veski 35, I korrus), ettekanne on soome keeles.

Ettekande lühikokkuvõte: Ingerimaa koguduste ajalugu Põhjasõja algusest kuni 18. sajandi lõpuni iseloomustavad suured muutused. Sajand algab sõjapurustustega, järgneb Peterburi rajamine ning soomekeelsete koguduste aeglane toibumine. Sajandi teisel poolel on kogudused elujõulised, kirikud üles ehitatud ja kirjaoskuses saavutatud uus tase. Kõik see saab aluseks Ingeri kiriku õitsengule 19. sajandi algupoolel.

Jyrki Paaskoski (PhD) on Helsingi ülikooli Soome ja Venemaa ajaloo dotsent. Ta on koos prof. Jouko Sihvoga kirjutanud ja toimetanud koguteose "Inkerin kirkon neljä vuosisataa. Kansa, kulttuuri, identiteetti" (Ingeri kiriku neli aastasada. Rahvas, kultuur, identiteet. SKS, 2015, 475 lk). Paaskoski on kirjutanud monograafiaid ja artikleid Soome ning Vene 18.-19. sajandi ajaloost.

Kõik huvilised on lahkelt oodatud!

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. , tel. 51991427.
Ürituse teade veebis: http://ingerimaa.org.ee/wordpress/arhiiv/110

Tervitades

Ergo-Hart Västrik

 
Vaata lähemalt

Kari Tarkiaise ettekanne 28. oktoobril Tartus Tampere Majas

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi uue hooaja esimene avalik kõnekoosolek toimub reedel, 28. oktoobril 2016 algusega kell 16.15 Tartus Tampere Maja keldrisaalis (Jaani tn 4).

Kõneleb Soome rahvusarhiivi endine juhataja, professor Kari Tarkiainen, kelle ettekande pealkiri on “Uuematest Ingeri-alastest uurimustest Soomes".

Professor Tarkiaise ettekandes leiab esmalt käsitlemist kirjanik Jari Tervo sel sügisel ilmunud romaan “Matriarh” (Matriarkka, Otava 2016), mis on jõudnud Soomes saada palju tähelepanu. Pearõhk on ettekandes siiski värskel Ingeri-alasel humanitaarteaduslikul uurimistööl rahvaluule, rahvastiku-uurimuse, kirikuloo ja sotsiaaluuringute alal. Teiste seas tulevad kõne alla Aili Nenola, Kasper Kepsu, Mika Sivoneni ja Andrei Kalinitshevi uurimused. Ettekanne on soome keeles.

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tampere Majaga. Ürituse teade selti kodulehel on aadressil http://ingerimaa.org.ee/wordpress/arhiiv/100

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. , tel. 51991427.

Vaata lähemalt

2017 aastal toimuvad soome vähemusrahvuste kultuuriautonoomia nõukogu valimised

Pöördumine soome vähemusrahvusest kogukonna poole.

Järgmisel, 2017 aastal toimuvad järjekordsed soome vähemusrahvuste kultuuriautonoomia nõukogu valimised.

Valimised korraldab Eesti Ingerisoomlaste Liit posti teel.

Kui olete alates eelmistest valimistest kuni käesoleva ajani muutnud elukohta või nime,  palume võtta ühendust telefonil 58 45 50 45 või e-mailil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. andmete täpsustamiseks.


Veel on võimalik ennast kanda soome vähemusrahvuse nimekirja, et valimistel osaleda. Avalduse blanketi leiate postituse manusest. Kuni 21. oktoobrini võtame allkirjastatud avaldusi vastu.

Allkirjastatud avaludsed saata digi-allkirjastatult eelpoolt toodud e-mailile.

Teise võimalusena saab avaldused saata paberkandjal pastaga allkirjastatult aadressile:


Eesti Ingerisoomlaste Liit, Veski 35, 51005 Tartu.

 

Lugupidamisega,
Annaliisa Abramova
Eesti Ingerisoomlaste Liidu sekretär

Vaata lähemalt

Eesti Ingerisoomlaste XXVI Laulu- ja Tantsupidu on edukalt toimunud

26.-es Eesti Ingerisoomlaste Laulu- ja Tantsupidu on edukalt möödunud. Pidu toimus sellel aastal 18. ja 19. juunil kaunis Narva Linnuse Läänehoovis.


18. juunil kell 17.00 algas lõkkeõhtu, millele olid oodatud kõik esinejad ja Narva linna rahvas. Tuul oli sellel õhtul küll väga tugev, kuid meie inimesed ei lasknud ennast sellest heidutada.

Koos nauditi õhtusööki, suurt lõket ja loomulikult vabas vormis ühiseid tantse ja laule elava muusikaga. See oli õhtu milles Eestis, Soomes ja Venemaal elavad ingerisoomlased said võimaluse omavahel vabalt suhelda ja vanu sõpru näha.

19. juuni algas jumalateenistusega Tartu Ülikooli Narva Kolledžis.


Jumalateenistuse viisid läbi Vladimir Batuhtin ja Pasi Hujanen. Kirikus esines meile Karjala kirikukoor Inkeri kauniste lauludega.


Vaatamata tugevale vihmale kogunesid esinejad peale jumalateenistust TÜ Narva Kolledži ette et sättida ennast valmis rongkäiguks, kus kohast asuti koos teele Narva Linnuse Läänehoovi suunas.
Linnusesse kohale jõudes alustati avamis- ja tervituskõnedega, ning ühiste koorilauludega. Varsti peale esimeste esinemisrühmade esinemist tantsiti ja lauldi koos päike välja. Nii sai ülejäänud pidu toimuda juba päikesepaistel ja ilma probleemideta.


Sellel aastal oli meil esinejaid nii Soomest Helsingi ning Turu piirkondadest, kui ka Venemaalt Peterburi ümbrusest ja Karjalast.


Täiesti uute esinejatena olid kohal Helsingi rahvatantsurühm Tuulistullaa, Karjala folkloorirühm Katjusha ja Peterburi soome-ugri folkloorirühm Taivas.


Loomulikult olid kohal ka juba meie vanad sõbrad Peterburi Ingerisoomlaste Liidust ja Isuri Seltsist Soikkola.


Pidu lõpetasid taas ühistantsud ja ühendkooride laulud. Esmakordselt lauldi ka soome keeles Eesti laulupidude klassikat "Ta Lendab Mesipuu Poole"/"Se lentää mesipuun puoleen". Laul läks kõigile nii südamesse, et sellest sooviti saada lõpetuseks kordust.


Eesti Ingerisoomlaste Liit tänab kõiki esinejaid ja vaatajaid imelise peo eest.


Sooovime tänada Narva Ingerisoomlaste Seltsi, kui selle aastase peo peakorraldajat.


Eriti suured tänud lähevad peo toetajatele, kes panid meie üritusele oma õla alla:


Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapitali maakondlik ekspertgrupp
Suomi-Seura RY
Hõimurahvaste Programm
Hasartmaksumängunõukogu
Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed
Narva Linnavalitsus
TÜ Narva Kolledz
SA Narva Muuseum

 

Näeme juba järgmisel aastal Tartus, kus toimub 27.-es Eesti Ingerisoomlaste Laulu- ja Tantsupidu.

Vaata lähemalt

Reisimuljeid EIL'i Suvisest Ingerimaa reisist

Ingerimaal, 23-26 juunil, 2016.

Ingerimaa, parajalt väike maa ümber Peterburi, Leningradi oblast, kutsutakse nüüd. Aga meie jaoks ikka Ingerimaa, ka praegu omavahel rääkides ja sinna minnes. Paljude teiste jaoks ajalooline Ingerimaa. Mitte suur ala, aga ikkagi mitmekesine. Oleme näinud väiksemaid ja suuremaid külasid, kauneid tsaariaegseid kohti nagu Hatsina, kirikuid, mis soomekeelsele kogudusele taas üles ehitatud ja neid kirikukohti, mida vaid juttude järgi teatakse. Oleme sõitnud üle laiade tasandike kesk-Ingeris, kust üksikuna Tuutari mägi kõrgub ja sõitnud ka Põhja-Ingeris, kus üks mägi teisega pidevalt vaheldub. Ja istunud mererannas Lääne-Ingeri kalurikülade all. Aga päris Ida-Ingeri, Järvisaari ja Markkova kant on alati eemale jäänud. Nüüd saigi siis üheks eesmärgiks võetud kord ka seal ära käia ja näha, mis ingeri küladest sealkandis alles. Teine suurem põhjus sõiduks oli juhannus-juhla, jaanipäevapidu Siestarjoel. Reisiseltskonda kogunes kokku 23 inimest, peamiselt Tartu Ingerisoome Seltsist, aga ka Ida-Virumaalt ja Tallinnast. Kokku 4 päeva teelolemist, selle aja jooksul kogunes igaühel oma muljete pagas, millest siin vaid osakese välja toon.

Tänu Narva piiriületuse pikkadele järjekordadele saime esimese kauni elamuse juba Narva jõe promenaadil jalutades. Piiriületus kokku kestis umbes neli tundi ja juba siis võis tõdeda, et seltkond on mõistev ootamatuste osas ja kannatlik. Reisil on see väga oluline. Enne ööbimiskohta Taaitsas tegime tee peal peatuse Kubanitsa kiriku juures. See kirik on meid lahkesti ka enne vastu võtnud, isegi öömaja pakkudes. Ilus taastatud luteri kirik, kus nüüd aeg-ajalt ka taas Arvo Survo teenistusi käib pidamas. Majutuskoht Vesennaja Solntse Taaitsa külje all oli eelmisest aastast tuntud. Soe vastuvõtt ja maitsev köök, skandinaavlaste abiga ehitatud hooned. Peatuspaigana kesk-Ingeris väga hea.

Järgmine päev oli Ida-Ingeri päralt. Bussisõidud ühest punktist teise võtsid rohkem aega, kui esialgu olime osanud arvata, see andis Ingerimaale justkui suurust juurde. Pushkini kirik ja hommikutee. Algselt saksa kogudusele ehitatud valge kojaga kirik püüab üha väheneva soomekeelse koguduse juures leida ikka uusi võimalusi olla aktiivne. Vahel kontserdipaigana, olla ka omamoodi luteri usu keskuseks ja hoida vana arhitektuurilist hoonet väärtuslikuna. Olles juba teel ida poole oli meil muidugi kiusatus käia ära Laadoga ääres, kohas, kus Neva suurde järve suubub ehk siis Pähkinälinnas. Lai jõetee, mis veel suurema veeteega rahulikus voolus kohtus. Paraku kindluse külastamiseks meil aega ei jäänud, võibolla saab sellest põhjus, et tagasi tulla. Ka ilus õigeusu kirik oli veel hetkel taastamisel.

Mga linnakeses võtsime bussi peale Aleksei Krjukovi. Tema teejuhatamisel lootsime veel meile üsna tundmatut ida-Ingerit väisata. Aleksi ongi suurepärane juht, valisime välja Muja küla. Sellest külast olid juured ka meie ühel reisikaaslasel. Lisaks sellele, et sealt on pärit luuletajad Lea Elo ja Armas Hiiri. Pikal külatänaval jalutades kohtasime vaevata kohe paari inimest, kellega soome keeles juttu ajada. Ka paar naabriperet teati olevat ingerisoome päritolu. Tore üllatus oli mõlemapoolne. Samamoodi oli veel näha sõja-eelseid talumaju, seda puidukunsti on praegusel ajal hakatud kas maha lammutama või üle ehitama, seepärast tasub teha teel olles neist vanadest majadest pilte ja jäädvustusi.

Teised külad Järvisaari seurakunnas on enamasti veelgi rohkem uuenenud väljanägemisega.  Järvisaari kirikust on alles vaid vaade ühe puudega kaetud künka otsas. Sammusime sellest väiksesest mäest kõrges rohus rada pidi üles, oli ikkagi võimalus tunda – kas on nagu kirikuteel kunagi? Tagasiteel Taaitsa poole andis Aleksi pidevalt viiteid ühel ja teisel pool teed olevate ingeri külade kohta. Mitmes neist tasuks korraks peatuda. Mõned majad veel üle vaadata ja kindlasti paar soomekeelset vestlust külatänaval maha pidada. Eriti neil, kelle esivanemad ise neist küladest pärit.

Kolmas päev – pikk sõit üle Kroonlinna tammi Siestarjoele, peole mereäärses pargis. Jaanipäeva-pidu oli korraldatud Pietarin Inkerin Liitto poolt. Oli üllatuslikke esinejaid laulude ja tantsudega, kontserdi lõppedes tõi rütmi ja elu lavale Sattuma-rühm Petroskoist. Kogu kontserdi aja sai kõrvalolevas käsitöötelgis kas lillepärga või lõngadest paelu punuda, isegi pajupilli meisterdada. Või endale juba valmis käsitööd ja ingeriteemalisi raamatuid kaasa osta. Meeleolult ja sisult tore päev ja kiitus korraldajatele!

Viimane päev oli kojusõidul. Kroonlinnas muidugi tegime paaritunnise peatuse, sest see linna on hästi korrastatud, peakirik äsja remondist tulnud, on hea jalutada ja imetleda. Enne Ivangorodi oli veel üllatuspeatus tee ääres. Näivalt täiesti tavalisel heinamaal on kunagi olnud Serepetta küla. Praegu keset heinamaad on säilinud kaks vanal surnuaia kohal olevat vaskristi, lähedal olevas metsas võib aga veel leida Serepetta kivikiriku vundamendikive. Mis saab sellest kohast ja mäletamisest kunagi?

Me täname nende nelja reisipäeva eest Eesti Ingerisoomlaste Liitu reisitoetuse eest ning Alekseid ja Taistot suurepäraste reisijuttude eest ja meiega kaasasolnud reisiseltskonda tarmukuse ja rõõmu eest! Uute teelolemisteni Ingerimaal.

Tartu Ingerisoomlaste Seltsi reisiklubi J

Vaata lähemalt

EIL'i 2016.a Lastelaager Obinitsas on toimunud

Ingerisoomlaste lastelaager Obinitsas 19.-23.juuli, 2016.

Laagri alustuseks kogunes lipuväljakule 34 last, nende seas oli lapsi üle Eesti, osad juba eelmistest aastatest omavahel kohtunud ja osa ka päris esimest korda ingerisoome laagris. Suhtlemiskeelteks kas eesti või vene, nii nagu kodune keel kellelgi valdav on. Laagri külalisteks olid neli ingerisoomlast Peterburist ja 3 isuri päritolu tüdrukut Soikkola poolsaarelt. Külaliste auks sai ingerisoome lipu kõrvale teise masti otsa heisatud isuri lipp. Kaks lippu jäid kummalgi pool õuepihlakapuud tuulde lehvima kuni laagri lõpuni.

Traditsiooniliselt sai iga osaleja märkida suurele ingeri seinakaardile oma vanavanemate päritolu koha Ingerimaal ja Eesti kaardile oma praeguse elukoha. Kodune töö Ingerimaa kaardiga oli hästi tehtud, mõnda kodus ema poolt öeldud külanimetust aeti sõrmega taga, aga lõpuks olid kohad kõik leitud.

Ingerimaa on nende laste jaoks, kes Eestis elavad omamoodi müstiline maa, "kuskil seal", "vanaema-vanaisa-maa". Kunagi olnud, maa, kust on pärit mõned laulud ja tantsud, midagi käsitööst, mida me nüüd ühiselt omavahel jagame. Näiteks kasvõi sellel suvisel kokkusaamisel, mis algul paistab seltskonna ja tegevuste osas nii kirju, ja lõpuks luuakse omad seosed ja suhted. Veidi ingerisoomet lõid lapsed värvilisi puna-kolla-siniseid lõngapaelu põimides, pisut saadi osa tantsudest, lauludest ja kandlemängust, mida Reetta-Mari juhendas.

Omavahelist suhtlemist ja meie-tunde loomist toetas suur maastikumäng, viktoriin, vabadel hetkedel siin-seal ettevõetud mängud. Ja omaenda mõtetele ja loomingulisusele andsid ruumi vahvad kunstitunnid noorte kunstnikega Peterburist. Laagris sündinud maalidest jäi Obinitsa suveks näitus. Osa maale, mis galerii seintele ei mahtunud, võttis Jõhvi selts kaasa, et omas kandis veel üks ilus näitus üles panna. Hilma Tervoneni juhendamisel ja laste poolt maalitud kivid jäid mälestusena Obinitsa puhkekeskuse aeda. Kindlasti olid ühed värvikamad hetked hilisõhtused ja öised jutuajamised ning suur zombie-filmimine.

Ühel päeval toimus lastele Setomaa reis. Selle käigus sai Värska Seto Talumuuseumis seto eluga tuttavamaks, Värska lahel paadisõidul peaaegu vene piiril olla, Saatse kordonis piiriületamisest ja piirivalvetööst juttu puhuda ning Piusa karjääris liivahüppeid teha ja savikoda külastada. Laagrivanem Hilma on hea seisnud selle eest, et laagrilistel jääks mulje ka sellest kohast ja omapärast, kus laagrit veedetakse.

Laagri korraldajad said taas kogemusi ja mõtteid, mida veel võiks sellise mitmekeelse lastelaagri ja oma päritolu tundmise toetamiseks ette võtta ja kuidas seda vana ja väärtuslikku siduda selle kohaga, kus oleme praegu ja selle ajaga, kus me vahvad ja tegusad lapsed elavad.

Vaata lähemalt