Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.internal_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 27 Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.input_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 28 Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.output_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 29 Inkeri - Eesti Ingerisoomlaste Liit
Deprecated: Non-static method JApplicationSite::getMenu() should not be called statically, assuming $this from incompatible context in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/templates/gk_publisher/lib/framework/helper.layout.php on line 115 Deprecated: Non-static method JApplicationCms::getMenu() should not be called statically, assuming $this from incompatible context in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/cms/application/site.php on line 250

Eesti Ingerisoomlaste XXVI Laulu- ja Tantsupidu on edukalt toimunud

26.-es Eesti Ingerisoomlaste Laulu- ja Tantsupidu on edukalt möödunud. Pidu toimus sellel aastal 18. ja 19. juunil kaunis Narva Linnuse Läänehoovis.


18. juunil kell 17.00 algas lõkkeõhtu, millele olid oodatud kõik esinejad ja Narva linna rahvas. Tuul oli sellel õhtul küll väga tugev, kuid meie inimesed ei lasknud ennast sellest heidutada.

Koos nauditi õhtusööki, suurt lõket ja loomulikult vabas vormis ühiseid tantse ja laule elava muusikaga. See oli õhtu milles Eestis, Soomes ja Venemaal elavad ingerisoomlased said võimaluse omavahel vabalt suhelda ja vanu sõpru näha.

19. juuni algas jumalateenistusega Tartu Ülikooli Narva Kolledžis.


Jumalateenistuse viisid läbi Vladimir Batuhtin ja Pasi Hujanen. Kirikus esines meile Karjala kirikukoor Inkeri kauniste lauludega.


Vaatamata tugevale vihmale kogunesid esinejad peale jumalateenistust TÜ Narva Kolledži ette et sättida ennast valmis rongkäiguks, kus kohast asuti koos teele Narva Linnuse Läänehoovi suunas.
Linnusesse kohale jõudes alustati avamis- ja tervituskõnedega, ning ühiste koorilauludega. Varsti peale esimeste esinemisrühmade esinemist tantsiti ja lauldi koos päike välja. Nii sai ülejäänud pidu toimuda juba päikesepaistel ja ilma probleemideta.


Sellel aastal oli meil esinejaid nii Soomest Helsingi ning Turu piirkondadest, kui ka Venemaalt Peterburi ümbrusest ja Karjalast.


Täiesti uute esinejatena olid kohal Helsingi rahvatantsurühm Tuulistullaa, Karjala folkloorirühm Katjusha ja Peterburi soome-ugri folkloorirühm Taivas.


Loomulikult olid kohal ka juba meie vanad sõbrad Peterburi Ingerisoomlaste Liidust ja Isuri Seltsist Soikkola.


Pidu lõpetasid taas ühistantsud ja ühendkooride laulud. Esmakordselt lauldi ka soome keeles Eesti laulupidude klassikat "Ta Lendab Mesipuu Poole"/"Se lentää mesipuun puoleen". Laul läks kõigile nii südamesse, et sellest sooviti saada lõpetuseks kordust.


Eesti Ingerisoomlaste Liit tänab kõiki esinejaid ja vaatajaid imelise peo eest.


Sooovime tänada Narva Ingerisoomlaste Seltsi, kui selle aastase peo peakorraldajat.


Eriti suured tänud lähevad peo toetajatele, kes panid meie üritusele oma õla alla:


Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapitali maakondlik ekspertgrupp
Suomi-Seura RY
Hõimurahvaste Programm
Hasartmaksumängunõukogu
Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed
Narva Linnavalitsus
TÜ Narva Kolledz
SA Narva Muuseum

 

Näeme juba järgmisel aastal Tartus, kus toimub 27.-es Eesti Ingerisoomlaste Laulu- ja Tantsupidu.

Vaata lähemalt

Reisimuljeid EIL'i Suvisest Ingerimaa reisist

Ingerimaal, 23-26 juunil, 2016.

Ingerimaa, parajalt väike maa ümber Peterburi, Leningradi oblast, kutsutakse nüüd. Aga meie jaoks ikka Ingerimaa, ka praegu omavahel rääkides ja sinna minnes. Paljude teiste jaoks ajalooline Ingerimaa. Mitte suur ala, aga ikkagi mitmekesine. Oleme näinud väiksemaid ja suuremaid külasid, kauneid tsaariaegseid kohti nagu Hatsina, kirikuid, mis soomekeelsele kogudusele taas üles ehitatud ja neid kirikukohti, mida vaid juttude järgi teatakse. Oleme sõitnud üle laiade tasandike kesk-Ingeris, kust üksikuna Tuutari mägi kõrgub ja sõitnud ka Põhja-Ingeris, kus üks mägi teisega pidevalt vaheldub. Ja istunud mererannas Lääne-Ingeri kalurikülade all. Aga päris Ida-Ingeri, Järvisaari ja Markkova kant on alati eemale jäänud. Nüüd saigi siis üheks eesmärgiks võetud kord ka seal ära käia ja näha, mis ingeri küladest sealkandis alles. Teine suurem põhjus sõiduks oli juhannus-juhla, jaanipäevapidu Siestarjoel. Reisiseltskonda kogunes kokku 23 inimest, peamiselt Tartu Ingerisoome Seltsist, aga ka Ida-Virumaalt ja Tallinnast. Kokku 4 päeva teelolemist, selle aja jooksul kogunes igaühel oma muljete pagas, millest siin vaid osakese välja toon.

Tänu Narva piiriületuse pikkadele järjekordadele saime esimese kauni elamuse juba Narva jõe promenaadil jalutades. Piiriületus kokku kestis umbes neli tundi ja juba siis võis tõdeda, et seltkond on mõistev ootamatuste osas ja kannatlik. Reisil on see väga oluline. Enne ööbimiskohta Taaitsas tegime tee peal peatuse Kubanitsa kiriku juures. See kirik on meid lahkesti ka enne vastu võtnud, isegi öömaja pakkudes. Ilus taastatud luteri kirik, kus nüüd aeg-ajalt ka taas Arvo Survo teenistusi käib pidamas. Majutuskoht Vesennaja Solntse Taaitsa külje all oli eelmisest aastast tuntud. Soe vastuvõtt ja maitsev köök, skandinaavlaste abiga ehitatud hooned. Peatuspaigana kesk-Ingeris väga hea.

Järgmine päev oli Ida-Ingeri päralt. Bussisõidud ühest punktist teise võtsid rohkem aega, kui esialgu olime osanud arvata, see andis Ingerimaale justkui suurust juurde. Pushkini kirik ja hommikutee. Algselt saksa kogudusele ehitatud valge kojaga kirik püüab üha väheneva soomekeelse koguduse juures leida ikka uusi võimalusi olla aktiivne. Vahel kontserdipaigana, olla ka omamoodi luteri usu keskuseks ja hoida vana arhitektuurilist hoonet väärtuslikuna. Olles juba teel ida poole oli meil muidugi kiusatus käia ära Laadoga ääres, kohas, kus Neva suurde järve suubub ehk siis Pähkinälinnas. Lai jõetee, mis veel suurema veeteega rahulikus voolus kohtus. Paraku kindluse külastamiseks meil aega ei jäänud, võibolla saab sellest põhjus, et tagasi tulla. Ka ilus õigeusu kirik oli veel hetkel taastamisel.

Mga linnakeses võtsime bussi peale Aleksei Krjukovi. Tema teejuhatamisel lootsime veel meile üsna tundmatut ida-Ingerit väisata. Aleksi ongi suurepärane juht, valisime välja Muja küla. Sellest külast olid juured ka meie ühel reisikaaslasel. Lisaks sellele, et sealt on pärit luuletajad Lea Elo ja Armas Hiiri. Pikal külatänaval jalutades kohtasime vaevata kohe paari inimest, kellega soome keeles juttu ajada. Ka paar naabriperet teati olevat ingerisoome päritolu. Tore üllatus oli mõlemapoolne. Samamoodi oli veel näha sõja-eelseid talumaju, seda puidukunsti on praegusel ajal hakatud kas maha lammutama või üle ehitama, seepärast tasub teha teel olles neist vanadest majadest pilte ja jäädvustusi.

Teised külad Järvisaari seurakunnas on enamasti veelgi rohkem uuenenud väljanägemisega.  Järvisaari kirikust on alles vaid vaade ühe puudega kaetud künka otsas. Sammusime sellest väiksesest mäest kõrges rohus rada pidi üles, oli ikkagi võimalus tunda – kas on nagu kirikuteel kunagi? Tagasiteel Taaitsa poole andis Aleksi pidevalt viiteid ühel ja teisel pool teed olevate ingeri külade kohta. Mitmes neist tasuks korraks peatuda. Mõned majad veel üle vaadata ja kindlasti paar soomekeelset vestlust külatänaval maha pidada. Eriti neil, kelle esivanemad ise neist küladest pärit.

Kolmas päev – pikk sõit üle Kroonlinna tammi Siestarjoele, peole mereäärses pargis. Jaanipäeva-pidu oli korraldatud Pietarin Inkerin Liitto poolt. Oli üllatuslikke esinejaid laulude ja tantsudega, kontserdi lõppedes tõi rütmi ja elu lavale Sattuma-rühm Petroskoist. Kogu kontserdi aja sai kõrvalolevas käsitöötelgis kas lillepärga või lõngadest paelu punuda, isegi pajupilli meisterdada. Või endale juba valmis käsitööd ja ingeriteemalisi raamatuid kaasa osta. Meeleolult ja sisult tore päev ja kiitus korraldajatele!

Viimane päev oli kojusõidul. Kroonlinnas muidugi tegime paaritunnise peatuse, sest see linna on hästi korrastatud, peakirik äsja remondist tulnud, on hea jalutada ja imetleda. Enne Ivangorodi oli veel üllatuspeatus tee ääres. Näivalt täiesti tavalisel heinamaal on kunagi olnud Serepetta küla. Praegu keset heinamaad on säilinud kaks vanal surnuaia kohal olevat vaskristi, lähedal olevas metsas võib aga veel leida Serepetta kivikiriku vundamendikive. Mis saab sellest kohast ja mäletamisest kunagi?

Me täname nende nelja reisipäeva eest Eesti Ingerisoomlaste Liitu reisitoetuse eest ning Alekseid ja Taistot suurepäraste reisijuttude eest ja meiega kaasasolnud reisiseltskonda tarmukuse ja rõõmu eest! Uute teelolemisteni Ingerimaal.

Tartu Ingerisoomlaste Seltsi reisiklubi J

Vaata lähemalt

EIL'i 2016.a Lastelaager Obinitsas on toimunud

Ingerisoomlaste lastelaager Obinitsas 19.-23.juuli, 2016.

Laagri alustuseks kogunes lipuväljakule 34 last, nende seas oli lapsi üle Eesti, osad juba eelmistest aastatest omavahel kohtunud ja osa ka päris esimest korda ingerisoome laagris. Suhtlemiskeelteks kas eesti või vene, nii nagu kodune keel kellelgi valdav on. Laagri külalisteks olid neli ingerisoomlast Peterburist ja 3 isuri päritolu tüdrukut Soikkola poolsaarelt. Külaliste auks sai ingerisoome lipu kõrvale teise masti otsa heisatud isuri lipp. Kaks lippu jäid kummalgi pool õuepihlakapuud tuulde lehvima kuni laagri lõpuni.

Traditsiooniliselt sai iga osaleja märkida suurele ingeri seinakaardile oma vanavanemate päritolu koha Ingerimaal ja Eesti kaardile oma praeguse elukoha. Kodune töö Ingerimaa kaardiga oli hästi tehtud, mõnda kodus ema poolt öeldud külanimetust aeti sõrmega taga, aga lõpuks olid kohad kõik leitud.

Ingerimaa on nende laste jaoks, kes Eestis elavad omamoodi müstiline maa, "kuskil seal", "vanaema-vanaisa-maa". Kunagi olnud, maa, kust on pärit mõned laulud ja tantsud, midagi käsitööst, mida me nüüd ühiselt omavahel jagame. Näiteks kasvõi sellel suvisel kokkusaamisel, mis algul paistab seltskonna ja tegevuste osas nii kirju, ja lõpuks luuakse omad seosed ja suhted. Veidi ingerisoomet lõid lapsed värvilisi puna-kolla-siniseid lõngapaelu põimides, pisut saadi osa tantsudest, lauludest ja kandlemängust, mida Reetta-Mari juhendas.

Omavahelist suhtlemist ja meie-tunde loomist toetas suur maastikumäng, viktoriin, vabadel hetkedel siin-seal ettevõetud mängud. Ja omaenda mõtetele ja loomingulisusele andsid ruumi vahvad kunstitunnid noorte kunstnikega Peterburist. Laagris sündinud maalidest jäi Obinitsa suveks näitus. Osa maale, mis galerii seintele ei mahtunud, võttis Jõhvi selts kaasa, et omas kandis veel üks ilus näitus üles panna. Hilma Tervoneni juhendamisel ja laste poolt maalitud kivid jäid mälestusena Obinitsa puhkekeskuse aeda. Kindlasti olid ühed värvikamad hetked hilisõhtused ja öised jutuajamised ning suur zombie-filmimine.

Ühel päeval toimus lastele Setomaa reis. Selle käigus sai Värska Seto Talumuuseumis seto eluga tuttavamaks, Värska lahel paadisõidul peaaegu vene piiril olla, Saatse kordonis piiriületamisest ja piirivalvetööst juttu puhuda ning Piusa karjääris liivahüppeid teha ja savikoda külastada. Laagrivanem Hilma on hea seisnud selle eest, et laagrilistel jääks mulje ka sellest kohast ja omapärast, kus laagrit veedetakse.

Laagri korraldajad said taas kogemusi ja mõtteid, mida veel võiks sellise mitmekeelse lastelaagri ja oma päritolu tundmise toetamiseks ette võtta ja kuidas seda vana ja väärtuslikku siduda selle kohaga, kus oleme praegu ja selle ajaga, kus me vahvad ja tegusad lapsed elavad.

Vaata lähemalt

Enn Ernitsa ettekanne Eesti-Ingeri isikunimedest 3. juunil 2016

Eesti Ingerisoomlaste Liidul on hea meel teada anda, et koostöös Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsiga on juba 3. juunil kell 16.15 on võimalik meie Tartu Ingeri Majas kuulata Enn Ernitsa loengut “Isikunimedest Eesti-Ingeris läbi aegade”.
 
 
Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kolmas avalik kõnekoosolek toimub reedel, 3.
juunil 2016 algusega kell 16.15.

Loomaarsti- ja humanitaarteadlane Enn Ernits kõneleb teemal:
“Isikunimedest Eesti-Ingeris läbi aegade”.

Dots Enn Ernits on Ingerimaal kogunud ainest vadjalaste ja isurite rahvapärastest
loomaarstimise viisidest ning taevalaotuse tundmisest. Ta on avaldanud raamatu vadja
haritlasest Dmitri Tsvetkovist ning rohkesti uurimusi vadja keele minevikust ja
tänapäevast. Ettekandes tuleb juttu enne Teist maailmasõda Eesti Vabariigi koosseisu
kuulunud ühe Narva jõe taguse valla, nn Eesti-Ingeri, elanike (peamiselt isurite ja
ingerisoomlaste) isikunimedest alates XV sajandi lõpust kuni 1920. aastateni.
 
Pikemalt peatutakse venepäraste perekonnanimede asendamisel läänemeresoome omadega
1922. aastal. Kuulaja saab teada, milliseid ees-, hüüd- ja perekonnanimesid on
aegade vältel kasutatud. Kuidas saab läänemeresoome rahvaste nimesid eristada?
Milline on ühe või teise nime päritolu? Milliseid uusi perekonnanimesid pandi?
Kuidas neid saab tähenduste järgi rühmitada?

Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) III korruse õppeklassis (sissepääs
hoovi poolt). Kõik huvilised on lahkelt oodatud!

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. , tel. 51991427.
Vaata lähemalt

Viron inkerinsuomalaisten xxvi. LAULU- JA TANHUJUHLA NARVASsa

Viron inkerinsuomalaisten

xxvi. LAULU- JA TANHUJUHLA NARVASsa

Viron inkerinsuomalaisten laulu- ja tanhujuhlaa on vietetty vuodesta 1991 vuorotellen Viron eri kaupungeissa. Narvassa juhla on pidetty aikaisemmin vuosina 1996 ja 2006. Laulu- ja tanhujuhla tarjoaa oivan tilaisuuden esitellä paikallisille asukkaille inkerinsuomalaisten kansallista kulttuuria. Tämänkertaista kuudettatoista laulujuhlaa vietetään Narvan linnan länsipihalla. Pääjärjestäjänä on  Narvan inkerinsuomalaisten seura yhdessä Viron inkerinsuomalaisten liiton kanssa.

Juhla on kaksipäiväinen: 18.6.–19.6.2016

Lauantai 18.6.2016

17.00 – 21.00 Narvan linnan länsipihalla nuotioilta ja inkerinsuomalaisten perinteinen juhannusjuhla yhteistansseineen ja lauluineen. Tervetulleita ovat kaikki harrastuspiirit ja paikalliset asukkaat.

Sunnuntai 19.06.2016.

09.00 – 11.30 Laulu- ja tanhuryhmien kenraaliharjoitus linnan länsipihalla

12.00 – 12.45 Suomenkielinen jumalanpalvelus yliopiston päärakennuksessa (TÜ Narva Kolledž)

13.30 – 14.00 Juhlakulkue Raatihuoneen torilta juhlapaikalle Narvan linnan pihalle

14-00 – 17.00 Laulu- ja tanhujuhlien konsertti

Vapaa sisäänpääsy.

Kutsumme kaikki Narvan kaupungin asukkaat ja vieraat ottamaan osaa meille tärkeästä suuresta juhlasta!

Tapaamisiin!

Vaata lähemalt

21. mail toimub Tartus Ingerisoome ja udmurdi pärimuskultuuri koolitus

Eesti Ingerisoomlaste Liidul on hea meel tead anda järgmisest üritusest, kuhu kõik huvilised on väga oodatud!

 

Ingerisoome ja udmurdi pärimuskultuuri koolitus

 Millal? 21. mail 2016 

Kus? Tartu Maarja Koolis (Puiestee 126, Tartu) 

Kellele? Koolitusele on oodatud nii eesti kui teiste rahvuste pärimuskultuuri huvilised perede ja sõpradega.

 PÄEVAKAVA
Teemasid illustreerivad filmi- ja muusikanäited.

 11.00 – 12.15 Ingerisoome pulmadest. Taisto Raudalainen  (ajakirja „Inkeri“ toimetaja, teadlane).
Kultuuriuurijad on kirjeldanud elu üleminekurituaale kui kriisiületust, kus inimene läheb alla „surma valda”, viibib mõnda aega otsekui läviseisundis ja „tõuseb üles” uues rollis ning uue staatusega. Pulmakombestiku kaudu juhatati noorpaar nõndanimetatud abielurahva hulka – noorik sai perenaiseks, varsti pereemaks, mees aga peremeheks ja -isaks. Mõrsja lahkus lõplikult isakodust ja pidi kohanema uue eluümbrusega. Ingeris - nagu Eestiski - peeti kõikjal laulupulmi, püüame koos mõned lauluviisid ka üles võtta.

 12.30 – 13.45 Ülevaade traditsiooniliste udmurdi rahvariietest. Elena Kirt (Udmurdi ühing “Ošmes”)
Udmurtide rahvariiete lahutamatuks osaks on igasugused metallist kaunistused:  kaelakaunistused, mis olid tehtud rahamüntidest, kaelakeed, käekeed, kõrvarõngad ja juuksekaunistused. Koolitusel räägime udmurdi rahvariiete värvide valikust, mustritest ja nende tähendusest. Vaatame, mille poolest erinevad lõuna ja põhja udmurtide rahvariided.

 Kohvipaus  13.45 – 14.15

 14.15 – 15.30 Kihlumine maailmaga: vastsündinu - ja surnu pulmad traditsioonilises udmurdi kultuuris. Nikolai Anisimov (Udmurdi ühing “Jumšangur”)
Pulmad traditsioonilises udmurdi kultuuris on kesksel kohal ja omavad suurt rolli ülemineku rituaalides. Vastsündinule tehakse sümboolsed pulmad, surnu saadetakse teise maailma rikkalikku pulmakombestikuga.  Arutame ja selgitame udmurdi esivanemate tarkust ja saladust kommete järgimisel.

 16.00 – 18.00 Pärimuspidu: udmurdi ja ingerisoome tantsud - eestvedajad „Jumšangur“ ja „Röntyskä“.

 Koolitus on õppemaksuta! 

FB event: https://www.facebook.com/events/1275288462485495/

Toetavad: Kultuuriministeerium, Eestimaa Rahvuste Ühendus, Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit

Vaata lähemalt

Eesti Ingerisoomlaste XXVI Laulu- ja Tantsupidu Narvas

EESTI INGERISOOMLASTE

xxvi LAULU-JA TANTSUPIDU NARVAS

Alates 1991.aastast korraldatakse Eestis ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidusid Eestimaa eri linnades. Narvas on laulupeod toimunud juba 1996. ja 2006.aastal.  Laulu- ja tantsupidu pakub head võimalust tutvustada kohalikele elanikele  ingerisoomlaste rahvuskultuuri. Järjekordne XXVI laulupidu toimub 2016.aastal Narva Linnuse Läänehoovis , mille ogranisaatoriks on Narva Ingerisoomlaste Selts.

Pidu on planeeritud 2 päevale: 18.06-19.06.2016

18.06.2016.a

                     17.00-21.00 Narva linnuse lääneõues lõkkeõhtu ja ingerisoomlaste kommetekohane Juhannuse tähistamine koos ühistantsude ja mängudega lõkke ümber. Osa võtavad kõik isetegevuskollektiivid ja kohalikud elanikud, kes on peole teretulnud.

19.06.2016.

                      09.00-  11.30   Laulu-ja tantsukollektiivide proovid lääneõues.

                      12.00-  12.45   Soomekeelne jumalateenistus TÜ Narva Kolledžis

                      13.30 – 14.00  Rongkäik Raekoja platsilt  peoplatsile Narva linnusesse

                      14-00 – 17.00  Laulu-ja tantsupeo kontsert

Sissepääs vaba.

Kutsume kõiki Narva linna elanikke ja  külalisi osa saama meie suurest ja ilusast peost !

Kohtumiseni !

XXVI   ПРАЗДНИК ПЕСНИ И ТАНЦА

ИНГЕРМАНЛАНДСКИХ ФИННОВ В НАРВЕ

Начиная с 1991 года проводятся  праздники песни и танца ингеманландских финнов в разных городах Эстонии. В Нарве проводились такие праздники уже в 1996 ja 2006 году.  Праздник дает хорошую возможность горожанам и его гостям познакомится с красивыми финскими песнями и танцами. Очередной XXVI праздник проводится вновь в западном дворе Нарвского замка, организатором которого является Нарвское общество ингермандландских финнов.

Празник запланирован на 2 дня : 18.06-19.06.2016

18.06.2016.a

                     17.00-21.00 В западном дворе Нарвского замка костер с песнями и танцами  вокруг костра. Участие принимают все участники праздника и жители города.

19.06.2016.

                      09.00-11.30   Репетиции хоров и танцевальных коллективов в замке.

                      12.00- 12.45   Финскоязычная служба в Нарвском колледже ТУ.

                      13.30 – 14.00 Праздничное шествие с Ратушной площади в замок.

                      14-00 – 17.00 Прздничный концерт  .

Приглашаем всех горожан и гостей принять участие в нашем большом и красочном празднике.

До встречи на празднике !

Вход свободный.

Vaata lähemalt