Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.internal_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 27 Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.input_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 28 Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.output_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 29 Inkeri - Järvamaa Ingerisoomlaste Selts
Deprecated: Non-static method JApplicationSite::getMenu() should not be called statically, assuming $this from incompatible context in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/templates/gk_publisher/lib/framework/helper.layout.php on line 115 Deprecated: Non-static method JApplicationCms::getMenu() should not be called statically, assuming $this from incompatible context in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/cms/application/site.php on line 250

Järvamaa Ingerisoomlaste Seltsi Jõulupidu KUrgjal

Järvamaa Ingerisoomlaste Seltsi Jõulupidu Kurgjal

Septembri viimasel laupäeval järjekordsel meie, Järvamaa kultuuriseltsi, kokkusaamisel tuli kõneks ka aasta lõpu plaanid, sealhulgas meie traditsiooniline jõulupeo (pikkujoulu) korraldamine. Kui traditsiooniliselt on see toimunud ikka seal, kus toimuvad koosolekud, siis juba möödunud aasta jõulupeoks otsisime  põnevama koha, mis toona oli Paide Vallitorn, kus meie kõik  saime olla peolauas pidulistena. Keegi ei jooksnud ringi kohvikannu, glögipudeli ega toiduvaagnatega.  Sama mõlks oli meil meeles ka tänavu. Veidi mõtlemist, et meenutada huvitavaid kohti, kus oldi ju aegade jooksul käidud, leidsime koha mitte kaugel meist –  Kurgja talurahvamuuseumi. Leppinud kokku meile kõigile sobiva aja võtsime ühenduse muuseumiga. Selgus, et olime nobedad tellijad ja saime meie   sobiva pühapäeva õhtupooliku  - 11.detsembri. Väike kalkulatsioon, kas on kõigile soovijatele taskukohane ja Elina hakkas nimekirja koostama.

Muuseumist anti teada, et nad pakuvad meile jõululaua koos programmiga Kõik oli väga okei!!!

Nii koguneski külmal talvisel pühapäeval 20 seltsiliiget Paidest, Türilt ja Säreverest, et veeta mõnus pühapäeva pärastlõuna Kurgjal. Bussi väikese viperuse tõttu jõudsime hilinemisega Kurjale, kuid pererahvas oli nii lahke ja oli nõus meile ikkagi pakkuma täisprogrammi. Kuigi ka nende tööpäev pikenes.

Kõigepealt kutsuti meid veskisse, kus usin leivategija oli teinud  kahte sorti leiba -  tavalist rukkileiba ja jõululeiba puuviljadega. Soe tuba ja mõns suutäis leiba tegi tuju heaks. Meie kodused leivategijad uudistasid kuidas  muuseumis leiba tehakse, millist juuretist kasutatakse. Selgus , et ka rukkileiva tegemisel ei saa hakkama ilma nisujahuta, kui tahad midagi leiva sisse lisada, kas siis puuvilju, marju või ka  liha, sest nisus olev liimaine seob toote ühtseks ja ei lagune lõikamisel. Soovijatel oli võimalus kaasa osta nii leiba kui ka jõulupõrsaid.

Edasi siirdusime muuseumi lauta. Enne lauta jõudmist mõned kirtsutasid nina, et ennegi loomi nähtud. Kuid lambad- lehmad olid nii nunnud et ei raatsitud ära minna. Giidi seletusest selgus, et lambatõu puhtuse säilitamiseks vahetatakse iga kahe aasta järel jäärapäss uue vastu ja vanast jäärast saab oinas oma uhke kasukaga, kelle ülesandeks  jäi edaspidi palju villa anda. Kui loomalaut üldiselt jättis Jakobsoni aegse mulje, siis lüpsmiseks olid siiski lüpsimasinad, muidu ei saaks piima realiseerida, Natuke oli linnatüdrukutel kahju hobustest, kes pidid olema õues, kus meie meelest oli nii külm.

Pilk   rehetare poole tähendas, suu igatses juba kuuma glögi ja verivorsti. Kuid ei. Läksime hoopis edasi ühe uuema maja poole, kus oli silt käsitöömaja.

 Kohe tulid agaratele käsitöö tegijatele silme ette vardad, heeleglnõelad, käärid, niidid ja lõngad. Mida nüüd – me pole ju seda tööd unustanud et uuesti õppida.  Ruumis märkasime laudadel hoopis pärleid, tammetõrukübaraid, laastust traaditükikesi.

 värvilisi linte, vedrutükikesi ja liimipüstolit. Selgus, et meie üleandeks oli valmistada jõuluehteks kaks lumehelvest. Giidi õpetuse järgi lõikasime laastud ribadeks, teritasime laastude otsad ja hakkasime laaste kokkupanema. Üsna keeruline oli kohmetanud kätega teha sellist kaunist helbekest nagu olid näidised. Veel tuti tegemine, kus kasutasime  laual olevaid traaditükke sidumiseks. Tammetõrukübaratest ja pärlitest tegime kellukesed, mis liimisime kokku. Veel natuke sädelevat ja helbed  olid valmis.

Poolteist tundi usinat askelamist ja lõpuks jõudsime rehetarre, kus lõhnas juba glögi, särisesid verivorstid  ja hõrgutav hapukapsalõhn kutsus lauda. Nautisimme muuseumi kokkade imemaitsvat toitu. Kaua ei lastud meil süüa, kui giid tuli meile rääkima vanadest jõulukommetest  ja meenutas, et interneti- , nuti- ja televiisorivabal ajal lahendati sageli õhtuvodevikus mõistatusi. Ka meie inimesed olid üsna nutikad ja leidsid vastused pea kõigile mõistatusele. Päris kõvaks pähkliks oli Mis see on , mis pestes läheb mustemaks. Läbi mitmete vihjete saime õige vastuse kätte, mis oli vesi Lahendajad said põske pistmiseks kommi ja sooja pai.

Ja siis, ruumis käis läbi kahin. Keegi ei hoolinud enam mõistatustest, kuna eemal seisis suurte kaardus sarvedega jõulusokk. No oli see sokk hakkaja. Kõigepealt kangutas meid laua tagant üles, kuna taldrikud olid tühjad ja vatsad täis. Tarvis oli liikuda ja pererahval koristada meie soditud taldrikud ära.

Ja siis läks lahti. Sokul oli kaasas look kontrollimaks kas kõlbame  teomeesteks. Meie enamus juba eakad pensionärid, ja looga alt läbi!!!!. Noo ei. Aga sokk oli vist harjunud saama oma tahtmist ja me läksime looga alt läbi, kes kuidas soovis aga ikka jalad ees ja selg põranda poole. Kõike seda saatis naer ja kiitvad kommentaarid, edasi väike rahulik Juurviljamäng ja oligi jõulusokul asja kuuse alla, kus ta leidis korvi kingitustega. Siis läks lahti. Ei keegi saanud oma paki kätte muidu, ikka ootas jõulusokk meilt midagi. Kes laulis kas soome , eesti ja isegi vene keeles; kes tantsis. Kuid õhtu o

pärl oli kui meie kaks Tamarat kuulsid jõulusokult, et minge posti juurde, ennetamaks soku edasisi käske,  hakkasid nad postitantsu tantsima. Parim. Ei jäänud kingituseta ka pererahvas. Ka neile oli jõuluvana korvis meelepärast. Kingitused jagatud ja soojad kallistused sokult saadud sõime karaskit moosiga. Küll maitses hästi.

Nii möödus pea neli tundi ja oligi aeg lahkuda. Sellest jõulupeost jäid kõigile suurepärased mälestuse. Suu tänu muusemi töötajatele. Küll te olite toredad ja sõbralikud.

Suur täiskuu kargel talviõhtul jäi meid saatma koduteel.

Ene Tappo

Ingerisoomlaste Järvamaa kultuursiselts

Vaata lähemalt

Hõimupäeval, 15. oktoobril, toimus Paide Vallimäel Pika Hermanni tornis Järvamaa Ingerisoome Seltsi üritus

Hõimupäeval, 15. oktoobril, toimus Paide Vallimäel Pika Hermanni tornis Järvamaa Ingerisoome Seltsi üritus, kus osalesid ka Viljandi ja Tartu Ingerisoomlaste Seltside esindused ja üllatuskülalisena oli kaugelt Venemaalt kohale tulnud ka neenets Ruslan Salinder koos kaaslasega.
 
Peo juhatas sisse kohaliku seltsi esinaine Herta Preema, kes seejärel andis esinemisjärje üle külalistele. Saime kuulata traditsioonilist neenetsite rahvamuusikat ning esinesid ka Viljandi Ingerisoomlaste Seltsi ja kohaliku Järvamaa Ingerisoomlaste Seltsi rahvatansurühmad ning Tartu Ingerisoomlaste segakoor Kiuru.

Teksti ja foto autor: Maie Ojamaa
Vaata lähemalt

Järvamaa seltsi reis Gotlandile

7.augustil astus 16 Järvamaa kultuuriseltsi liiget laevale sõitmaks Gotlandil asuva Visbysse ja astuda  7.-14.augustini toimvasse traditsioonilisse Gotlandi keskaja nädalasse. Järgmine  hommik algas laeval kosutava hommikusöögiga ja  imetlesime laevalt saabumist Visbysse. Päev Gotlandil algas meie rühmale bussireisiga mööda Põhja-Gotlandi   eestlasest giidi Martdi saatel, kes tutvustas meile Põhja -Gotlandi ja põgusalt Gotlandi pealinna Visbyt. Mart on sündinud ja kasvanud Rootsis, kuid säilitanud tänu vanematele hea eesti keele oskuse. MartVisbys on  elanud 20 aastat ja on tõeline Gotlandi fänn. Tema tegevusalaks reklaamindus ja kirjastaja

Külastasime  Stenkyrka keskaegset kirikut ja  selle ümbruses olevat surnuaeda, mis on erinev Eestimaa surnuaedadest. Tundus  olevat nagu park mälestussammastega. Huvitav tähelepanek oli rohelised hoiatuskirjad hooldamata haudadel hoitamaks  sugulasi, et võidakse ära võtta neilt need hauaplatsid. Kirikus oli huvitav kohalikust kivist, millest tehakse ka kuulsaid  gotlandi käiu ja luiske, valmistatud ristimisvaagen. Tänapäeva kirik on menetanud oma ajaloolise tähtsuse ja toimib tradistiooniliste tegevustena (leer, ristimine, matused ja ka kooli lõpuaktuste korraldajana) Gotlandi on peaaegu igas kommuunis (meie vallas) kiriku ja selle ümber väike kirikuküla. Üldiselt elavad gotlandlased hajakülades. Gotlandi saare suureks probleemiks on veepuudus suvel. Nii on keelatud alates maikuust suvine kastmine. Lickershamni võluvas kalurilkülas oli võimalik maitsta erinevaid suitsetatud kalu. Hiljem kalurikülast lahkudes tunnistas Martin, et  kohalik kala oli vaid lest ja ahven. Maitsev suitsulõhe oli hoopiski Norrast. Eemalt vaatasime  Ojamaa tuntuimat raukari Jungfrun ehk Neitsi. 30 meetrine raukari oli omamoodi põnev loodusnähtus üksikust kivirahnust mere kaldal.

Järgmine peatus oli Krusmynta Gården – aromaatne ürdiaed, kus sai suveniiriks osta kohalikke ürte ja teed. Aias oli ka restoran. Ilus päiksepaisteline ilm ja mererand andsid juurde  mõnusa tunde suvisest Gotlandist. Sõitses läbi Gotlandi saare nägime suuri viljapõlde, palju lambaid ja veisekarju. Gotlandi saare elatusallikad on just põllumajandus ja turism. Talvisel ajal elatakse vaikset elu.  Ühendus Rootsi mandri osaga on kas laevaga või lennukiga. Lennuühendus Stocholmiga on väga tihe. Rahva arv püsib üsna stabiilne, mõni aasta vähem,. mõni aasta rohkem kuid loodetavat suure juurdekasvu ei ole märgata. Kooliharidust saadakse  põhikoolides ja gümnaasiumis. Varem töötas Visbys ka ülikool, kuid nüüd on seal  Upsala ülikooli geoloogia ja ajaloo teduskonnad.

Kolm tundi sõitu Põhja-Gotlandil ja pöördusime tagasi  Visbysse

Gotlandi pealinn Visby kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse ja on kuulus oma kaunite rooside poolest - need kuninglikud lilled kasvavad siin ka kõige ootamatumates kohtades. Visby lummab oma romantilisuse, ajaloohõngu ja kuulsate käsitöömeistrite looduga.  Käsitööliste meistritöödega sai tutvuda käsitöölaadal ja kel oli huvi sai isegi osaleda  erinevatel tegemistes ja maista keskaegseid roogi. Kõik keskajaga seotud inimesed olid vastavalt ka riietunud ning rõõmsameelselt vallutanud kogu linnamüüri sees oleva vanalinna ja ehitanud  laagri linnamüüri juurde. Linnamüür keskajalehitati kaitsmaks vaenlase eest, Linnamüüri pikkus on 3,5 kilomeetrit. Linna pääses läbi vahitornide all asuvate väravate. Meiegi tulime vanalinna vaid  linnavahtide valvsa pilgu all, õnneks pääsesime tollist mööda. Ju aitas  meid selles giid Martin, kes tutvustas pealePõhja -Gotlandi ka põgusalt Gotlandi pealinna Visbyt. Visby linna 22 000 inimesest elab võrdlemisi väikesel vanalinna alal 6000 elanikku, mida püütakse säilitada endisena. Nautisime linna  ja imetlesime vanalinnas õitsvaid roose. Võrratud  kohvikud kutsusid maitsma kohvi ja rootslaste kuulsaid kaneelikukleid.  Paljudest endisaegsetest kirikutes on kasutuses vaid üks Maria kirik. Teised kirikud ja kloostrid on läbi sajandite lagunenud.

Päev Gotlandil möödus väga kiiresti. Paljudes kohtades jäi käimata ja palju nägemata. See tähendab, et kui on tahtmist võib uuesti minna ja külastada käimata kohti. Gotland on elamus – nagu iga koht maakera peal

Vaata lähemalt

Järvamaa Ingerisoomlaste Seltsi jõulupidu on toimunud

22 Järvamaa Ingerisoomlaste Kultuuriseltsi liiget kogunes 17. detsembril Paide Vallitorni pidama saabuvaid jõulupühi “PIKKUJOULU”-a. Kaunilt ehitud klaasgaleeris oli kaetud jõululaud, säras kuusk ja värvilised tulukesed.
 
Meid tuli jõulutervitusi tooma ja õnnistama Paide Püha Risti Kirikuõpetaja Kari Tynkkynen. Koos laulsime kauneid jõululaule ja lugesime Jõuluvanale luuletusi ja laulsime laule. Jõuluvana tundis huvi kas oleme olnud head lapsed ja kõik seltsi kavandatu sai tehtud. Ta oli üllatavalt kursis meie tegemistega ja soovis tugevat tervist, tahet ja indu edaspidiseks.

Nagu tellimise peale hakkas õues sadama vaikselt-vaikselt valget lund ja veidi aja pärast nägime esimest korda sel ajal nii tavaliselt olnud juba valget kohevat lumevaipa.

Kohal oli meie seltsi esimene esimees Teodor Sinkkonen, keda õnnitlesime tema juubelil ja kinkisime õnnitluskaardi, lilled ja laulsime kooris meie tavapärast sünnipäevalaulu “Olkoon onneksesi”.

Maitsev jõuluroog koos lisanditega ja kohv koogiga täitis juba nälgatundmahakkavat kõhtu.
Veidi rääkisime ka 2016.a. kavandatavatest üritustest esimene kokkusaamise määrasime 30.jaanuaril 2016.a.

Kaugemalt tulijaid viis autoga kohale meie oma muusik Valdo Preema.

seltsi esimees
Herta Preema
Vaata lähemalt

Järvamaa Ingerisoomlaste Kultuuriselts tähistas koos Järvamaa Muuseumiga Hõimupäevi

2011.aasta märtsis võeti riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobri kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana.

Nii toimus 17.oktoobril SA Ajakeskus Wittenstin/Järvamaa Muuseumis hõimupäev, mille sisustamine usaldati Järvamaa Ingerisoomlaste Seltsile.

 Muuseumi oli kogunenud  hulgaliselt rahvast. Avamisel saime  teada, et saalis on ka mitmeid hõimurahva esindajaid.

Ürituse põhirõhk oli Ingeri ajaloo tutvustamisel. Üles oli pandud Eesti Ingerisoomlaste Liidu näitus "Ingerimaa Inimesed", mida saab Järvamaa Muuseumis detsembri keskpaigani vaadata.

Järvamaa Ingerisoomlaste Seltsi juhatuse esimees Herta Preema tutvustas seltsi 26 aasta tegemisi.

Väga huvitavaks kujunes ajalehe Inkeri peatoimetaja Taisto Raudalaineni ettekanne Ingerimaa ajaloost. Eesti rahvusest kuulajad esitasid asjalikke küsimusi ja tahtsid teada, kuidas ingerisoomlased Eestisse sattusid.

Külalisteks olid Tallinna Ingerisoomlaste Seltsi liikmed, kelle lauluansambel "Kanerva" koos pillimehega esitasid kauneid laule soome, eesti ja seto keeles. Tallinna seltsi juhatuse esimees Vladimir Vogi jäädvustas üritust kaameraga.

Järvamaa seltsi tantsurühm Katrilli ja laulurühm "Sireni" esitasid ingerisoome tantse ja laule. Ürituse lõpus toimus kahe pillimehe muusika saatel kõigi saalisviibijate osalemisel soome ja eesti laulude ühislaulmine. 

Elamus üritusest oli nii tugev,et aplaus  ei tahtnud kuidagi vaibuda. Hõimupäeva tähistamine lõppes ühislaulmisega kohvilauas.

Järvamaa Ingerisoomlaste Selts tänab SA Ajakeskus Wittenstin/Järvamaa Muuseumi juhatajat Ants Hiiemaad, kes organiseeris ja võimaldas ingerisoomlastel hõimupäeva sisustada.

 

Elviira Orumaa

Vaata lähemalt