Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.internal_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 27 Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.input_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 28 Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.output_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 29 Inkeri - Heli Tamme
Deprecated: Non-static method JApplicationSite::getMenu() should not be called statically, assuming $this from incompatible context in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/templates/gk_publisher/lib/framework/helper.layout.php on line 115 Deprecated: Non-static method JApplicationCms::getMenu() should not be called statically, assuming $this from incompatible context in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/cms/application/site.php on line 250

Heli Tamme

Uudis "Sakalas"

03.07.2016 ilmus Viljandi kohaliku ajalehe „Sakala“ digilehes uudis  „Viljandimaa Ingeri-Soome kultuuriseltsi segakoor „Sävel“ lõpetas hooaja Narvas peetud suurel ingerisoomlaste laulu- ja tantsupeol.“

Eesti ingerisoomlaste XXVI laulu- ja tantsupidu

Sellel 18. juuni hommikul ärgates oli esimene mõte: Mitä helvetti sää (mis kuradi ilm)! Olime ju alustamas sõitu Narva, kus toimus Eesti Ingerisoomlaste XXVI laulu- ja tantsupidu. Taevas oli lauspilves, vihma sadas nagu ämbrist ja kergemakaalulisi võis tuul õhku tõsta. Aga öeldakse et pole halba ilma, on vaid halb riietus. Sellest mõttest ajendatuna sai kohver pakitud ja kokkulepitud ajaks kogunetud. Meie alati abivalmis bussijuht ja kooriliige Heiki aitas kõik kohvrid, kotid, lipud ja plakatid jms. pagasiruumi sättida ja sõit Narva poole võis alata.  Pisut kurvastasime, et paljud „Säveli“ lauljad ja „Kielo“ tantsijad ei saanud meiega kaasa tulla, kuna selleaastane laulu- ja tantsupeo toimumise aeg langes kokku paljude koolide lõpuaktuste ajaga.

250km sõitu ja piirilinn Narva võttis meid vastu  tormituulega. Tänavad olid täis murdunud puid ja oksi. Õnneks vihmasadu oli lakanud. Meie ööbimiskohaks oli Narva Kunstikooli väikene saal, kuhu end sõbralikult külg külje kõrvale mahutasime.

Lõkkeõhtu toimus ajaloolise Narva Hermanni linnuse põhjaõues. Osalejatele pakuti sooja suppi ja pirukat. Soovijad said osaleda saapaheite võistlusel ja pärituulega lendasid saapad üsna kaugele.

Kui õhtujahedus puges põue, oli aeg minna ööbimiskohta, et järgmise päeva peaürituseks valmistuda.

On saanud traditsiooniks et iga-aastane Ingeri laulupidu lõpetab ka „Säveli“ hooaja. Olles kõik koos ja  lauldes Eha kitarri saatel tundsime ennast taas ühise perena.

Peopäeva hommik tervitas meid taas tugeva vihmasajuga. Vihmakeebid ja –varjud olid vältimatud aksessuaarid.

Laulu- ja tantsupidu algas jumalateenistusega TÜ Narva Kolledži peahoones. Sellele järgnes rongkäik Narva raekoja juurest linnusesse. Kõik lauljad kogunesid lavale ning „Maamme“ ja „Nouse Inkeri“ ühendkooride esituses avasid Eesti Ingerisoomalste XXVI laulu- ja tantsupeo. Ja nagu võluväel lõppes vihmasadu ning päike ilmus pilve tagant välja.

Järgnesid ava- ja tervituskõned. Tervitajaid oli lähemalt ja kaugemalt, kõnesid oli lühemaid ja pikemaid. Tervitustele järgnes autasustamine. Tunnustati tublimaid, kes oma tegevusega on aidanud kaasa Eesti Ingerisoomlaste Liidu ja Ingeri kultuuriseltside tegevusele. Kõige kõrgema autasu – Eesti Ingerisoomlaste liidu rinnamärgi pälvisid ka laulukoori Heli ja tantsurühma Vaike.

Autasustamisele järgnes kontsert ühendkooride lauludega. Seejärel said oma esinemisjärje kõikide  seltside lauljad ja tantsijad. Külaliskollektiive oli tulnud Karjalast, Peterburist, Sosnovõi Borist, Helsinkist, Turust ja väliseestlaste folkloorirühm Neevo.

Laulupeo lõpetuseks ühendkooride „Se lentää mesipuu puoleen“ meeldis kõigile nii väga, et laul tuli kordamisele.

Nagu peo lõpul kombeks – tänati kõiki juhendajaid väikese meenega.

Iga laulu- ja tantsupeo lõpp on pisut kurvavõitu. Samas teades, et järgmisel aastal kohtume taas, toob sädeme uuesti silmisse, lauluviisi suule ja tantsusammud jalgadesse.

Ensi vuonna tapaamme Tartossa!

 

Tekst Hiie Koiksaar /Säveli laulja

 Foto Silvi Paagel /Säveli laulja

 

Meenutusi laulupeost Arved Kesalt (Säveli laulja staaži 1,5 aastat)

Uskumatu, mida võib teha laululust ja rõõmus laulurahvas: laulsime ilma ilusaks. Olin üldse esimest korda Narvas ja muljed on vägevad. Vaatamata tuule ja vihmale oli kõik väga ilus. Nagu ka Toni rongkäigus ütles, et pange vihmavarjud kokku ja ilm läheb ilusaks. Nii ka läks. Sain ka esimest korda saabast visata ja ei läinudki pahasti, teine koht. Muidugi tuleb kiita ka meie bussijuht Heikit, sujuvalt sinna ja tagasi. Kohe näha, et proff. Ei saa ka mainimata jätta Vallit, alati naeratav ja kraps, jätab varju ka nooremad dirigendid. Sellised kooosviibimised  näitavadki, milline on meie Säveli jõud: laulutahe

 

Narva laulu- ja tantsupeost saab lugeda ka etnoweb.ee http://etnoweb.ee/Events.aspx?id=a7eec28a-25d2-4d71-98cb-d328e319b6ee&type=Article

 

Miks on 7.juuni 2016 tore?

Pisut enne kella 17.00  hakkas Tasuja platsile kogunema rõõmsameelne koorirahvas. Mulle tundub, et tegemist on ühe veregrupi inimestega! Mati sinise bussiga läks sõit Viljandist lahti ja jõudsimegi Võrtsu äärde.

Võrtsjärv on suurim siseveekogu, ning on läbi aegade olnud kalarikas. Tänapäeva Võrtsjärvest ja tema sissevooludest on püütud 36 kalaliiki. Pidevad asukad on haug, särg, latikas, koha, ja ahven. Põlisasukaks on samuti angerjas.  

Vana sadam on kalurikülast 100 meetri kaugusel. Sadamas ootas meid kalepurjekas  ehk ühemastiline kalepaat „Liisu“.  40 sentimeetrise süvisega purjekas on 11 meetrit ja 99 sentimeetrit pikk ning 3 meetrit ja 80 sentimeetrit lai, tal on kaks kolmnurkset purje pindalaga ligi 70 ruutmeetrit. Mastiks on „Liisul“ 15 meetrine kuusk, mis (nagu kogu paadi ehitusmaterjal) on pärit Võrtsu ümbrusest. Kuidas ma seda kõike tean? Meie meeleolukas reis järvel toimus koos  muhedate laevameeste Marko ja Antsuga! Nemad rääkisid! Lubasid esitada (rumalaid) küsimusi ja ilmselt rääkisid ka mõni nalja väga tõsise näoga, nii et mina jäin uskuma.  Sain teada, kus on tüür ja soodiots, millest Pange poisid kogu aeg laulavad.  Ja me päriselt purjetasime. Ilm oli super. Ilmselt maksis Tõnu selle eest kõige rohkem.  Muidugi ei saanud me mitte vaiki olla ja Eha kitarri saatel laulsime merelaule ka!

Kõik daamid aidati kenasti ka kaldale ja jõudsime Vanasauna puhkemaja õuele.

 Vanasauna Puhkemaja asub iidses Valma külas, mis on teadaolevalt üks vanemaid asulakohti Eestis. Esimesed asukad asusid Võrtsjärve äärsele alale, kus nüüd asub Valma kaluriküla, umbes 4000 aastat tagasi.

Õnnest oimetuks tegi meid angerjasupi söömine! Lihtsalt seda peab ise sööma! Me ei jätnud kasutamata ka juhust kaasa osta suitsulatikat!

Kõhud täis, saime me kordamööda sõnaõiguse meie armsalt Vallilt. Ja kostma jäid sõnad:  tore, rõõmus, suurepärane lauluhooaeg, me hoolime, me mõtleme üksteisest head, nalja armastame me ka väga ja anekdoote kuulame alati.

Loomulikult laulsime, kuidas Valli ütles: Lihtne- Õieke- Ehakese kitarri saatel ja Beni suupilli soolo kaasabil armsaid ja tuttavaid laule.

Ja ikka lõpeb pidu siis ära, kui just kõige toredam hakkab!

Bussisõit Viljandisse kulges meie kohaliku poeedi Tõnu vabavärsi saatel ja see  oli väga naljakas, sest kõigest, mis paistis sai värss! 

Tekst Monika Kümnik

Foto Katrin Ülesoo

Sävel Viljandi Rahvapeol

Kui ma esmaspäev õhtul Viljandi ingerimajja kooriproovi ruttasin, oli vanalinn oma tavapärases rütmis. Nädalavahetusel toimunud Hansapäevad olid läbi.

Kadunud oli Mulgi Messi ala (messi korraldab juba aastaid Säveli laulja Tõnu),

toidualalt ei levinud grilli lõhnu,

hansalaada kaubapakkujad olid kokku pakkinud müümata jäänud kauba,

kinni olid öökohvikud,

Kassisaba tänaval olid salapärase valgusmuusika etendused lõppenud,

Trepimäel ei säranud mobiiltelefonidevalgused ega kostnud kohalike muusikute esituses maailma kuulsad lood: „Stairway to heaven“ ja „Highway to hell“.

suurematel ja väiksematel lavalaudadel ei esinenud ükski tantsu- ega laulukollektiiv

ja ehkki mõni spordilemb tegi oma õhtust jooksuringi või tagus jalkat, ei jooksnud keegi enam võidu Trepimäe treppidel ning staadion ega järv ei kihanud sportlastest.

Säveli lauljad rõõmustasid, et sai käidud hansarongkäigul läbi vanalinna, jälgitud hansapäevade avatseremooniat ja nauditud rahvatantsude võlu ning lauldud laululaval koos teiste kooridega ansambel Justament saatel tuntud lugusid alates lauludest „Kungla rahvas“, „Tiigrikutsu“, „Sinu hääl“ lõpetades „Maa tuleb täita lastega“; solistidena kaasa tegemas Liisi Koikson, Cätlin Mägi ja Emma Sepp.

Et laulud olid lihtsad, sai publik kõigile jagatud lauluraamatute abil kaasa laulda.

Seekordne Rahvapidu meeldis kõigile.

 

Hansalinnas Viljandi toimuvad Hansapäevad igal aastal juuni esimesel nädalavahetusel.

Ootame seda aega ise ja kutsume endale külalisi!

 

Foto: Liia Sirel

 

Tervise- ja tööministri tänukiri

      Viljandi päevakeskuse "Inkeri" 20.aastapäeva puhul andis tänukirja üle parlamendisaadik Helmen Kütt.

 

TÄNUKIRI

 

Valeri Luukka

Tänan Teid ja Viljandimaa Ingeri-Soome Kultuuriseltsi

armastuse ja südamega tehtud töö eest Viljandimaa eakate

ja abivajajate toetamisel. Kakskümmend aastat tagasi

avatud Inkeri Päevakodu oli sotsiaalteenuste kvaliteedi ja

hea rahvusvahelise koostöö parim näide Eestis.

 

Jevgeni  Ossinovski

Tervise ja tööminister

Tallinnas, 27 . mail 2016

Saapaheite Maailma Karikavõistluse pilte

1. pildil 

12-aastaste poiste vanuserühma võitjad paremalt

II koht REIN VENDELIN Pärnust

I koht KARL-MARKUS LUIK Viljandist

III koht KARI KRISTO LUUKKA Viljandist

korraldaja TÕNU KAASIK

 

2.pildil

M-45 võitja PEETER TIIT Viljandist

 

3.pildil

Kohtunike töölaud

Valeri Luukka ja Kirsti Käiväräinen

 

Saapaheite Maailma Karikavõistlus.

21 mail korraldas Viljandi selts saapaheite World Cup 1 osavõistluse. Väliskülalisi oli Rootsist ja Soomest. Eestit esindasid kohalikud ja Pärnu parimad saapaheitjad. Päikseline ilm ja mõõdukas tuul soosisid võistluste korraldamist. Ka seekord lennutas kohalik spordimees Janek Väli saapa üle poolesaja meetri joone. Meeste üldsarjas võitsid viljandlased kolm esikohta. Tugevalt esinesid  Pärnu saapaheitjad. Tundub, et Soome hegemoonia saapaheites hakkab tasapisi vähenema. Suurematest keskustest võitsid kõige rohkem medaleid Viljandi ja Pärnu ning nende järel Soome ja Rootsi saapaheitjad. Seekordsest võistlusest võttis osa ka  arvukalt lapsi.

Igati kordaläinud võistlus.

Tekst Valeri Luukka

Fotol: keskel Viljandi võistkond: Peeter Tiit, Leo Lukka ja Tõnu Kaasik

Kahe riigi presidendid Viljandis

Kolmapäeval, 18. mail külastasid Soome ja Eesti presidendid Viljandi Gümnaasiumit.

Esmalt kohtusid nad soome keelt õppivate noortega ja nende õpetaja Kirsti Käiväräineniga, kus Soome president vestles õpilastega soome keeles. President kinkis õppijaile soomekeelseid raamatuid. Seejärel siirduti suurde auditooriumisse kohtuma gümnasistidega, kus presidentidel tuli vastata õpilaste küsimustele. Koolist suundusid külalised ringkäigule Viljandi lossimägedesse ja Laidoneri ratsamonumendi juurde, kus neid tervitasid ja kätlesid teiste hulgas ka Kesklinna kooli soome keelt õppivad lapsed.

Õhtuks oli Kirsti Käiväräinen kutsutud Soome vabariigi presidendi ja proua Jenni Haukio riigivisiidi puhul korraldatud vastuvõtule Soome Suursaatkonda.

Vastuvõtule kutsuti esinema ka Viljandi seltsi esindav meesansambel Pange Poisid (juhendaja Valli Pang), kelle laul oli eriti hinge läinud soome suursaadikule Viljandi külaskäigu ajal. Mehed laulsid Soome ja Eesti hümni ning soomekeelse laulu „Sininen ja Valkoinen“. Kuna mõned ansambli mehed ei saanud erinevatel põhjustel osaleda, õnnestus ka minul ansamblit oma häälega toetada.

Tekst Valeri Luukka

Pildil: Viljandi esindus ja Anatoli Schultz

Emadepäev Viljandi Ingeri-Soome Seltsi majas

Samal ajal, kui luiged ikka veel Viljandi järvel endale sobivat kohta otsisid ja osa lastest jalgrattavõistlusel osales ja mõned tüdrukud esimestest prisketest võililledest pärga punusid, pidas Viljandimaa Ingeri- Soome Kultuuriselts enda kaunis stiilses majas emadepäeva pidu.

Täpselt kell 14.00 astus seltsi esimees  Valeri Luukka valgusküllases, läbi rõduukse päikesekiiri ammutavas saalis rahva ette ja ütles väga lihtsad ja südamesse minevad sõnad: „ Igal ühel meist on ema“.

Viiulihelide saatel alustas Sävel koor enda armsa juhendaja Valli Pange käe all lauluga  „Äidin syntymäpäiva“. Lustakas „Honkain keskellä“ tõi sära ka kuulajate silmadesse ja soome keelse „Ta lendab mesipuu poole“ („Se lentää mesipuun puoleen“) lauluga ümises nii mõnigi saalisviibija kaasa.

Kuigi Kielo tantsijad olid saanud teada rõõmustava uudise, et nende tantsurühm saab uued esinemisriided, ei seganud see nende õpitud tantsurütmi ja me kõik saime osa nende  kaunitest tantsudest.

Ja siis tulid pisikesed Valli laululapsed punastes pluusides. Need, kes veel neli  aastat tagasi sündinud ei olnud, seisid nüüd kindlalt rahva ees. Meie tulevased kultuurikandjad, hetkel need, kes tõid lisaks särale ka härduspisarad silmanurka. Uhkus heas mõttes, ematunded ja rõõm väikeste laululaste siirast laulust hõljus saalis ja kaugemalegi.

Emadepäeva kontserdi lõpetasid suure aplausiga Pangepoisid.

Särtsaka lõõtsamänguga üllatas koorilaulja Ellu  kogu kuulajaskonda ja pani enamuse rahvast saalis valsi- ja polkalugusid kaasa laulma .

Tantsunaiste poolt kaetud laual olevaid hõrgutisi maitstes ja üksteise seltsi nautides jäigi märkamata, kuidas lapsed lõpetasid jalgrattavõistlused Ingerimaja vahetus läheduses, mõned tüdrukud jooksid ringi enda valmissaanud võilillepärgadega ja luiged otsustasid siiski Viljandi järvelt mujale lennata ja uued sajad ning tuhanded õiepungad olid mõne tunni jooksul kaunil maikuupäeval, Emadepäeval puhkenud.

Tekst Tiina Viir /Sävel koori laulja

Kutse Vabariigi presidendilt pr. Kirsti Käiväräinenile ja hr Valeri Luukkale

Kutse vabariigi presidendilt

Soome Vabariigi presidendi T.E. härra Sauli Niinistö ja proua Jenni Haukio riigivisiidi puhul Eesti Vabariiki on Vabariigi Presidendil ja proua Jeva Ilvesel au paluda Teid,

pr. Kirsti Käiväräinen ja hr Valeri Luukka

pidulikule õhtusöögile Rahvusooperi Estonia Valges saalis

teisipäeval, 17.mail 2016 kell 19.00

 

Vabariigi president avaldab tunnustust  Kirsti Käiväräineni soome keele heatasemelisele õpetamisele ja Viljandi ingeri seltsi tegevusele ning kutsub pidulikule õhtusöögile koos Soome Vabariigi presidendiga.

Päev hiljem külastavad presidendid koos abikaasadega Viljandi Gümnaasiumi ja kohtuvad Kirsti ja tema õpilastega.