Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.internal_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 27 Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.input_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 28 Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.output_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 29 Inkeri - Annaliisa Abramova
Deprecated: Non-static method JApplicationSite::getMenu() should not be called statically, assuming $this from incompatible context in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/templates/gk_publisher/lib/framework/helper.layout.php on line 115 Deprecated: Non-static method JApplicationCms::getMenu() should not be called statically, assuming $this from incompatible context in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/cms/application/site.php on line 250

Annaliisa Abramova

Enn Ernitsa ettekanne Eesti-Ingeri isikunimedest 3. juunil 2016

Eesti Ingerisoomlaste Liidul on hea meel teada anda, et koostöös Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsiga on juba 3. juunil kell 16.15 on võimalik meie Tartu Ingeri Majas kuulata Enn Ernitsa loengut “Isikunimedest Eesti-Ingeris läbi aegade”.
 
 
Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kolmas avalik kõnekoosolek toimub reedel, 3.
juunil 2016 algusega kell 16.15.

Loomaarsti- ja humanitaarteadlane Enn Ernits kõneleb teemal:
“Isikunimedest Eesti-Ingeris läbi aegade”.

Dots Enn Ernits on Ingerimaal kogunud ainest vadjalaste ja isurite rahvapärastest
loomaarstimise viisidest ning taevalaotuse tundmisest. Ta on avaldanud raamatu vadja
haritlasest Dmitri Tsvetkovist ning rohkesti uurimusi vadja keele minevikust ja
tänapäevast. Ettekandes tuleb juttu enne Teist maailmasõda Eesti Vabariigi koosseisu
kuulunud ühe Narva jõe taguse valla, nn Eesti-Ingeri, elanike (peamiselt isurite ja
ingerisoomlaste) isikunimedest alates XV sajandi lõpust kuni 1920. aastateni.
 
Pikemalt peatutakse venepäraste perekonnanimede asendamisel läänemeresoome omadega
1922. aastal. Kuulaja saab teada, milliseid ees-, hüüd- ja perekonnanimesid on
aegade vältel kasutatud. Kuidas saab läänemeresoome rahvaste nimesid eristada?
Milline on ühe või teise nime päritolu? Milliseid uusi perekonnanimesid pandi?
Kuidas neid saab tähenduste järgi rühmitada?

Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) III korruse õppeklassis (sissepääs
hoovi poolt). Kõik huvilised on lahkelt oodatud!

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. , tel. 51991427.

Viron inkerinsuomalaisten xxvi. LAULU- JA TANHUJUHLA NARVASsa

Viron inkerinsuomalaisten

xxvi. LAULU- JA TANHUJUHLA NARVASsa

Viron inkerinsuomalaisten laulu- ja tanhujuhlaa on vietetty vuodesta 1991 vuorotellen Viron eri kaupungeissa. Narvassa juhla on pidetty aikaisemmin vuosina 1996 ja 2006. Laulu- ja tanhujuhla tarjoaa oivan tilaisuuden esitellä paikallisille asukkaille inkerinsuomalaisten kansallista kulttuuria. Tämänkertaista kuudettatoista laulujuhlaa vietetään Narvan linnan länsipihalla. Pääjärjestäjänä on  Narvan inkerinsuomalaisten seura yhdessä Viron inkerinsuomalaisten liiton kanssa.

Juhla on kaksipäiväinen: 18.6.–19.6.2016

Lauantai 18.6.2016

17.00 – 21.00 Narvan linnan länsipihalla nuotioilta ja inkerinsuomalaisten perinteinen juhannusjuhla yhteistansseineen ja lauluineen. Tervetulleita ovat kaikki harrastuspiirit ja paikalliset asukkaat.

Sunnuntai 19.06.2016.

09.00 – 11.30 Laulu- ja tanhuryhmien kenraaliharjoitus linnan länsipihalla

12.00 – 12.45 Suomenkielinen jumalanpalvelus yliopiston päärakennuksessa (TÜ Narva Kolledž)

13.30 – 14.00 Juhlakulkue Raatihuoneen torilta juhlapaikalle Narvan linnan pihalle

14-00 – 17.00 Laulu- ja tanhujuhlien konsertti

Vapaa sisäänpääsy.

Kutsumme kaikki Narvan kaupungin asukkaat ja vieraat ottamaan osaa meille tärkeästä suuresta juhlasta!

Tapaamisiin!

21. mail toimub Tartus Ingerisoome ja udmurdi pärimuskultuuri koolitus

Eesti Ingerisoomlaste Liidul on hea meel tead anda järgmisest üritusest, kuhu kõik huvilised on väga oodatud!

 

Ingerisoome ja udmurdi pärimuskultuuri koolitus

 Millal? 21. mail 2016 

Kus? Tartu Maarja Koolis (Puiestee 126, Tartu) 

Kellele? Koolitusele on oodatud nii eesti kui teiste rahvuste pärimuskultuuri huvilised perede ja sõpradega.

 PÄEVAKAVA
Teemasid illustreerivad filmi- ja muusikanäited.

 11.00 – 12.15 Ingerisoome pulmadest. Taisto Raudalainen  (ajakirja „Inkeri“ toimetaja, teadlane).
Kultuuriuurijad on kirjeldanud elu üleminekurituaale kui kriisiületust, kus inimene läheb alla „surma valda”, viibib mõnda aega otsekui läviseisundis ja „tõuseb üles” uues rollis ning uue staatusega. Pulmakombestiku kaudu juhatati noorpaar nõndanimetatud abielurahva hulka – noorik sai perenaiseks, varsti pereemaks, mees aga peremeheks ja -isaks. Mõrsja lahkus lõplikult isakodust ja pidi kohanema uue eluümbrusega. Ingeris - nagu Eestiski - peeti kõikjal laulupulmi, püüame koos mõned lauluviisid ka üles võtta.

 12.30 – 13.45 Ülevaade traditsiooniliste udmurdi rahvariietest. Elena Kirt (Udmurdi ühing “Ošmes”)
Udmurtide rahvariiete lahutamatuks osaks on igasugused metallist kaunistused:  kaelakaunistused, mis olid tehtud rahamüntidest, kaelakeed, käekeed, kõrvarõngad ja juuksekaunistused. Koolitusel räägime udmurdi rahvariiete värvide valikust, mustritest ja nende tähendusest. Vaatame, mille poolest erinevad lõuna ja põhja udmurtide rahvariided.

 Kohvipaus  13.45 – 14.15

 14.15 – 15.30 Kihlumine maailmaga: vastsündinu - ja surnu pulmad traditsioonilises udmurdi kultuuris. Nikolai Anisimov (Udmurdi ühing “Jumšangur”)
Pulmad traditsioonilises udmurdi kultuuris on kesksel kohal ja omavad suurt rolli ülemineku rituaalides. Vastsündinule tehakse sümboolsed pulmad, surnu saadetakse teise maailma rikkalikku pulmakombestikuga.  Arutame ja selgitame udmurdi esivanemate tarkust ja saladust kommete järgimisel.

 16.00 – 18.00 Pärimuspidu: udmurdi ja ingerisoome tantsud - eestvedajad „Jumšangur“ ja „Röntyskä“.

 Koolitus on õppemaksuta! 

FB event: https://www.facebook.com/events/1275288462485495/

Toetavad: Kultuuriministeerium, Eestimaa Rahvuste Ühendus, Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit

Eesti Ingerisoomlaste XXVI Laulu- ja Tantsupidu Narvas

Eesti Ingerisoomlaste Liidul on hea meel teada anda et 26.-es Eesti Ingrisoomlaste Laulu- ja Tantsupidu toimub Narvas.

Alates 1991.aastast korraldatakse Eestis ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidusid Eestimaa eri linnades. Narvas on laulupeod toimunud juba 1996. ja 2006.aastal. Laulu- ja tantsupidu pakub head võimalust tutvustada kohalikele elanikele ingerisoomlaste rahvuskultuuri.

Järjekordne XXVI laulupidu toimub 2016.aastal Narva Linnuse Läänehoovis , mille peaogranisaatoriks on Narva Ingerisoomlaste Selts, koostöös Eesti Ingerisoomlaste Liiduga.

Pidu on planeeritud 2 päevale: 18.06-19.06.2016
18.06.2016.a
17.00-21.00 Narva linnuse lääneõues lõkkeõhtu ja ingerisoomlaste kommetekohane Juhannuse tähistamine koos ühistantsude ja mängudega lõkke ümber. Osa võtavad kõik isetegevuskollektiivid ja kohalikud elanikud, kes on peole teretulnud.

19.06.2016.
09.00- 11.30 Laulu-ja tantsukollektiivide proovid lääneõues.
12.00- 12.45 Soomekeelne jumalateenistus TÜ Narva Kolledžis
13.30 – 14.00 Rongkäik Raekoja platsilt peoplatsile Narva linnusesse
14-00 – 17.00 Laulu-ja tantsupeo kontsert


Sissepääs vaba.

Kutsume kõiki Narva linna elanikke ja külalisi osa saama meie suurest ja ilusast peost !

Kohtumiseni !












XXVI ПРАЗДНИК ПЕСНИ И ТАНЦА
ИНГЕРМАНЛАНДСКИХ ФИННОВ В НАРВЕ

Начиная с 1991 года проводятся праздники песни и танца ингеманландских финнов в разных городах Эстонии. В Нарве проводились такие праздники уже в 1996 ja 2006 году. Праздник дает хорошую возможность горожанам и его гостям познакомится с красивыми финскими песнями и танцами. Очередной XXVI праздник проводится вновь в западном дворе Нарвского замка, организатором которого является Нарвское общество ингермандландских финнов.
Празник запланирован на 2 дня : 18.06-19.06.2016
18.06.2016.a
17.00-21.00 В западном дворе Нарвского замка костер с песнями и танцами вокруг костра. Участие принимают все участники праздника и жители города.
19.06.2016.
09.00-11.30 Репетиции хоров и танцевальных коллективов в замке.
12.00- 12.45 Финскоязычная служба в Нарвском колледже ТУ.
13.30 – 14.00 Праздничное шествие с Ратушной площади в замок.
14-00 – 17.00 Прздничный концерт .

Приглашаем всех горожан и гостей принять участие в нашем большом и красочном празднике.

До встречи на празднике !

Вход свободный.

Eesti Ingerisoomlaste XXVI Laulu- ja Tantsupidu Narvas

EESTI INGERISOOMLASTE

xxvi LAULU-JA TANTSUPIDU NARVAS

Alates 1991.aastast korraldatakse Eestis ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidusid Eestimaa eri linnades. Narvas on laulupeod toimunud juba 1996. ja 2006.aastal.  Laulu- ja tantsupidu pakub head võimalust tutvustada kohalikele elanikele  ingerisoomlaste rahvuskultuuri. Järjekordne XXVI laulupidu toimub 2016.aastal Narva Linnuse Läänehoovis , mille ogranisaatoriks on Narva Ingerisoomlaste Selts.

Pidu on planeeritud 2 päevale: 18.06-19.06.2016

18.06.2016.a

                     17.00-21.00 Narva linnuse lääneõues lõkkeõhtu ja ingerisoomlaste kommetekohane Juhannuse tähistamine koos ühistantsude ja mängudega lõkke ümber. Osa võtavad kõik isetegevuskollektiivid ja kohalikud elanikud, kes on peole teretulnud.

19.06.2016.

                      09.00-  11.30   Laulu-ja tantsukollektiivide proovid lääneõues.

                      12.00-  12.45   Soomekeelne jumalateenistus TÜ Narva Kolledžis

                      13.30 – 14.00  Rongkäik Raekoja platsilt  peoplatsile Narva linnusesse

                      14-00 – 17.00  Laulu-ja tantsupeo kontsert

Sissepääs vaba.

Kutsume kõiki Narva linna elanikke ja  külalisi osa saama meie suurest ja ilusast peost !

Kohtumiseni !

XXVI   ПРАЗДНИК ПЕСНИ И ТАНЦА

ИНГЕРМАНЛАНДСКИХ ФИННОВ В НАРВЕ

Начиная с 1991 года проводятся  праздники песни и танца ингеманландских финнов в разных городах Эстонии. В Нарве проводились такие праздники уже в 1996 ja 2006 году.  Праздник дает хорошую возможность горожанам и его гостям познакомится с красивыми финскими песнями и танцами. Очередной XXVI праздник проводится вновь в западном дворе Нарвского замка, организатором которого является Нарвское общество ингермандландских финнов.

Празник запланирован на 2 дня : 18.06-19.06.2016

18.06.2016.a

                     17.00-21.00 В западном дворе Нарвского замка костер с песнями и танцами  вокруг костра. Участие принимают все участники праздника и жители города.

19.06.2016.

                      09.00-11.30   Репетиции хоров и танцевальных коллективов в замке.

                      12.00- 12.45   Финскоязычная служба в Нарвском колледже ТУ.

                      13.30 – 14.00 Праздничное шествие с Ратушной площади в замок.

                      14-00 – 17.00 Прздничный концерт  .

Приглашаем всех горожан и гостей принять участие в нашем большом и красочном празднике.

До встречи на празднике !

Вход свободный.

Juhatuse esimehe aruanne üldkoosolekul 9.04.2016

Eesti Ingerisoomlaste Liidu 9. aprilli 2016 üldkoosolekul kandis EIL'i esimees Anatoli Schultz ette järgmise aruande, meie 2015.a ja praeguste tegemiste kohta.

 

Lugupeetud Liidu üldkoosoleku delegaadid.

Täna annan üldkoosolekule aru juhatuse tegemistest 2015.aastal ning üritan välja tuua kõige olulisema mis eelmisel  aastal tehtud.

Esmakordselt sai liit 3 aastase baasfinantseerimise lepingu MISA-ga (Migratsiooni ja Integratsiooni SA-ga), mis oli mõlemale lepinguosalisele uus kogemus nii taotluste esitamisel kui ka aruandluse vormistamisel.2014.a ei saanud Liit mitte mingisugust taolist abi, sest toetuse taotlemisel oli taotlejaid kaks: Liit ja SKESA; aasta varem sai tegevustoetust hoopis SKESA, kellel puudus ingerisoomlaste kogukonnaga vähimgi seos. Nüüd on ministeerium taas andnud volitused EIL-le viia läbi kultuuriautonoomia valimised ja teeb ettepaneku kaaluda nõukogu valimiste läbiviimist veel sel aastal.


2015.a oli majanduslikult kõige edukam aasta mis kunagi liidu ajaloos on olnud. Ka 2016.a eelarve tõotab tegelikkuses tulla samas mahus.


Võrreldes nüüd aruandlusi kaugema ajaga, näiteks 2011(toetusi seltsidele oli tollal 21 030 €) , millest ka juhatuses ette kandsin on 2015 ja 2016.a eelaves otseseid toetusi seltsidele üle kahe korra enam kui enne ehk  2015.a 48 854 €  millele lisandusid Liidupoolsed 100% toetused üleliiduliste ürituste kulutuste katmiseks . MISA baastoetus on jäänud samaks mis 2015.a. ehk 34 690 € kuigi esialgne lubadus tõotas suuremat toetust. Toetusi oleme saanud ka projektidest: lastelaagrile, laulupeole, ajakirjale, kasvanud on tulud ruumide rendist ca 11 000 € võrra jne.

Laulupidu Rakveres, mis oli aasta tähtsaim sündmus sujus kahepäevase peona Porkunis ja Rakveres suurepäraselt. Kõrvaltvaatajale võis silma hakata ingerisoomlaste venekeelne omavaheline jutt, mis tuleneb sellest, et Rakveres oli rekordarv väliskülalisi - 100 inimest nii Peterburist kui ka Soomest. Väliskülaliste seas on Eesti Ingerisoomlaste laulu ja tantsupidu saanud väga populaarseks, sest pidude  hea korraldus ning majutus on olnud eelduseks ka kogu peo kordaminemisel. Peoletahtjate surve ingerisoomlaste, isurite, vadjalaste, Peterburi eestlaste  hulgas siin Läänemere ääres kasvab. Väliskülaliste osalemine on andnud sära kogu laulupeole, kuna esinejad on valdavalt nooremad kui meie ise. Võibolla tuleks muuta ka laulupeol esitatava formaati nii, et rohkem oleks ehk  instrumentaalmuusikat, oma ingeri autorite loomingut jne. Ma ise ei ole ei laulu ega ka tantsuinimene, kuid leian,et uus kulturnik peaks ka selle asjaga tegelema.

Nüüd võib täie kindlusega öelda, et taastatud on lastelaagrite traditsioon. Eelmisel aastal toimus see  Tartus ja laagri läbiviimisega saadi hiilgavalt hakkama. Seda on kajastatud nii Etnoweb´is kui ka meie "Inkeris" .Tänavu toimub laager Setomaal, Obinitsas 19-23 juulil ja osalejaid on registreerunud 50.

Ajakirja teemadel on juhatus murdnud piike nii koosolekutel kui ka kirjavahetuses. Tuleb kahjuks nentida, et väitlemisoskus on alla igasugust arvestust ja peaaegu kogu aeg minnakse isiklikuks- see asjale kasuks ei tule.Keegi ei julge enam uut teemat üles võtta kartmata alusetuid süüdistusi hoopis teistel teemadel. Esineb ka puhtaid alusetuid vihakirjasid  ka enda aadressil.

Ajakiri paberkandjal on kallis lõbu ka 6 nr aastas ja seepärast peale närvesöövaid vaidlusi leppisime kokku, et sel aastal ilmub ta 4x aastas ja sisu peaks enam kajastama seltsides toimuvat ning võiks olla kakskeelne.  Lehte tellime 300 nr-t. Nüüd võime olla kindlad, et kui me üldse kusagilt lisaraha ei saa, siis leht ilmub ikka.

Üks tähelepanuväärne sündmus toimus väljaspool Liitu kuid meiega tihedalt seotud. Nimelt registreeriti 21.12.2015.a Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts, mille juhatusse kuuluvad:  Ergo-Hart Västrik,  Juha-Matti Aronen, Piret Lotman, Madis Tuuder, Taisto-K alevi Raudalainen. Asutajaliikmeteks olid ka mõningad Liidu liikmete hulka kuuluvad üksikisikud. Leian, et ka Liit peaks kuuluma selle akadeemilise seltsi toetajaliikmete hulka. Ka akadeemilisele seltsile on tarvis oma tegevuse kajastamisel väljundit ja EIL saab seda pakkuda- kahe lehenumbriga „Inkerist“ , milles teadusartiklid on kohandatud tavalugeja tasemele. Kuid ajakirja materjaliga täitmisel on  puudus just seltsidest tulevatel  lugudel. Seltsid ei saada materjali oma tegevuste kohta ja neid probleeme peame lahendama ka tulevikus. Mida kajastada, kes kirjutavad jne. Kõik saavad aru, et leht on loetav siis kui iga selts leiab nii enda kui ka teiste tegevuse kajastamise, millele lisandub veidi kirjutusi ajaloost, Ingerimaal rahvuskaaslaste juures toimuvast, lastega seotud asjadest jne.

Sama kehtib kirjutiste kohta ka etnowebis ja kodulehel kajastamisega.Etnowebis on oma seltsi tegevust kajastanud ainult mõned. Võru on viimane, kes tegi sissekande veebruari kuus, Järvamaa ja Haapsalu detsembris, Rakvere riputas mõned pildid üles oktoobris. ja Tallinna seltsi piltide ülesriputamised- kas möödunud või ülemöödunud aastal- midagi täpsustmata. Nii ometi ei saa. Tartu seltsi juskui ei ole olemaski. MISA hindab meie tegemisi selle järgi,  mis on etnowebis kajastamist leidnud.Tulen tagasi meie põhitoetaja e MISA -ga seotud probleemide juurde. Nagu te väga hästi teate, tuleb 2x aastas käia ülekuulamistel MISA nõukogu ees. Viimane kord aastaaruannet esitades läks kõik hästi, pildimaterjali oli ja ka juttu sai juurde räägitud.


Toimus kaks pildinäitust. Paides Taisto "Ingerimaa inimesed" Paides ja Andrease näitus "Soikkola" Jõhvis vaatajaid kaugelt üle 1000 inimese.


Ingerimaa ja inimeste teemlised filmiõhtud Tartus ERM majas said suure menu osaliseks.

Toetusaruannetega  läks aga õige kehvasti- leiti üle neljakümne puuduse ja täpsustamisvajaduse. Enamus sai vigadeparandusega  hakkama. Tahaks loota, et tänavused baastoetuse aruanded lähevad paremini kui eelmisel aastal.

Otsetoetused Liidu raamatupidamise kaudu on sel aastal Lääne-Eesti, Järvamaa, Viljandi, Võruga. Ülejäänutega on sõlmitud lepingud, mis toetuvad MISA mängureeglitele.  Eelmisel aastal oli lepingulisi partnereid Liidul kaks- Rakvere ja Pärnu seltsid.

MISA kaudu toetuse saamine jätkub ka järgmisel ning loodetavasti ka sellele järgnevatel aastatel, sest on toimunus olulised muudatused ka ministeeriumi arusaamades.
Kultuuriautonoomia nõukogu valimised võib korraldada ainult Liit ja ei keegi teine ei olematu kultuurinõukogu ega SKESA. Ministri käskkiri ellimineeris sisuliselt meie konkurendi või partneri- kuidas keegi soovib.

Valimised, see on  mõtlemise koht ja vajab täpsustamist ja läbirääkimisi ministeeriumiga. Peale üldkoosolekult mandaadi saamist asub uuenenud  juhatus asjaga tegelema, sest taotluse kõigi algdokumentidega  peame esitama 17.04.2016. ehk siis nädala jooksul. Selge, et ülesanne on võimatu, ja sellest me ministeeriumi teavitamegi ja alustame konsultatsioonidega. Kui me õigesti käitume on meil reservis peaaegu aasta, sest kehtiv raamleping MISA-ga on selleks garantiiks.  Täna  võiks üldkoosolek selle mandaadi ja ülesande juhatusele andagi.

Mis teeb enim muret?


Loomulikult meie seltsiliikmete vananemine ja noorliikmete vähene pealetulek, seltside endassetõmbumine, vähene seltside omavaheline läbikäimine, isetegevusringide töö lakkamine-  lauljate hääled ei kanna ja tantsijate jalg ei tõuse.  Ühel seltsil ka juhtimisprobleemid ja juhatuses  omavaheline halb läbisaamine. Liidu juhatusse konkureerimiseks ei saanud mandaati mitte seltsi esimees vaid toimekas huviringi juht.  Kuigi veetakse justkui ühte asja pärsib esimehe tegevus kogu tegevuse ja pole kaugel aeg kui enam ei soovitagi seltsi pidada. Vahetunud on ka seltsi juhatus, pean silmas Ingerisoomlaste Tallinna Seltsi. 

Seltsidel kellel ei ole nii hulle probleeme otsivad laulmisele ja tantsimisele teisi väljundeid- käsitöös, küpsetamistes e rahvusliku köögi elushoidmises. Need on tegevused mis küll kohe üldse MISA mõistes punkte ei too, kuid on olulised seltsiliikmete sotsiaalses sidustamises. Kui nende käsitöö ja küpsetamistega kaasneb nt retseptiraamatu väljaandmine- nt "Ingeri köögi eripära"vms, tooks ka see punkte.  Igaüks soovib olla mingi grupi liige ja kui on oldud juba veerandsajandit ingerisoomlaste seltsiliige, siis tahetakse see olla kuni elupäevade lõpuni. Niisugust hoiakut  hindas positiivselt ka MISA nõukogu.

Käesoleval ajal näen isiklikult tulevikku, mis kindlustaks MISA rahastuse jätkumise, ainult neljal seltsil. Ehk neli seltsi teevad ära kümne seltsi töö, mida MISA aktsepteerib.Teised seltsid toovad punkte vähe ja peaksid mõtlema jõukohaste ideede leidmisele ja nende teostamisele.  Kuid on ka erand- Lääne-Eesti Ingerisoomlaste Selts- Hilma Tervoneniga eesotsas. Seltist justkui ei olegi midagi kuulda, kuid Hilma tegevus projektijuhina lastelaagri korraldamisel, mis on kõige tähtsam integratsiooniprojekt, annab kogu tegevusele jumet. Palju rohkem võiks anda ka Pärnu selts, kogukond on suur ja isetegevusringe palju.

Tartu seltsis vahetus samuti juhatus: Nüüd on juhatuses kaks pedagoogi, arhitekt ja arst ning Liidu esimees- kõik teotahtelised inimesed ja ideedepuudust ei ole.  Kuigi, suurim probleem on jälle "Kiuru lauljate vanus. Viljandi selts on kogu aeg andnud tooni oma kultuurikavade elluviimisel ja nii see ka jätkub. Jõhvi on tugevasti panustanud tööle lastega, toimib pühapäevakool, esinemised Ida- Virumaal ja Soomes ja ka neil ei ole neid probleeme mis väikestel seltsidel.

 

Kinnisvara haldus.


Eelmisel aastal jätkusid  Veski 35 remonditööd, mis läksid maksma üle 5000 €, sh piirdeaia roostest puhastamine ja värvimine.


Osaliselt sai värvitud ka Sompa 5B maja, mis tänavu lõpetatakse. Ukse vahetus, millest on juba juttu olnud ca 3 aastat kui mitte kauem vahetati tänavu ja asetati ukse kohale ka varikatus.
Viljandi Pikk 4 remonditööd seoses rentnike vahetumisega (elektritarbimise eraldi arvestamine kolme tarbija vahel ehk  el. arvestite paigaldamine ja tuletõrjesüsteemi väljaehitamine läks samuti omajagu maksma. Ees ootavad veel  korstende ja vundamendi remont, millele on juhataja Valeri Luukka juba pakkumised võtnud. Tänavu panustame remonditöödesse kui õnnestub,ca 20 000 €.

 

Eelarvest.

Eelarvet koostada on üks raskemaid ülesandeid, sest suur osa laekumistest tuleb toetustest ja kuni tänase päevani pole teada, kuigi on juba aprilli kuu, missuguseid projekte rahastatakse, kui suures ulatuses ja kas üldse. Enne üldkoosolekut, kus me peaksime jooksva aasta eelarve kinnitama, jääb liiga palju lahtisi otsi. Seepärast oleme planeerinud 2016.a eelarvesse märkimisväärse reservi et põhiüritused saaks peetud ja seltsid hea rahalise tervise juures.

Töö kogukonnaga.

Vastavalt Vene Föderatsiooni presidendi V.V. Putini ukaasile maksab riik ka välismaal elavatele endise Nõukogude Liidu kodanikele, kes 2. maailmasõja ajal olid alaealistena koonduslaagrites igakuist toetust. Laekus palju avaldusi, need saadeti vene saatkonnale juunis, juulis eelmisel aastal  ja nüüd  14.03.2016 tegime järelpärimise, mille ametlik vastus tuleb septembris ja ka väljamaksed peaksid algama septembris 2016.

Rahvusvaheline koostöö.

Eelmisel aastal käis kolmeliikmeline delegatsioon Liidu poolt Suomi-Seura korraldatud üleilmsel välissoomlaste parlamendiistungil. Päev enne seda toimus ka USP piirkonnakoosolek, kus valiti veel üheks ametiajaks piirkonnapealikuks Wladimir Kokko. Kasulikke isiklikke suhteid sai arendatud USP  kõrge ametniku Sini Castreniga ja Suomi-Seura  Anita Etholeniga kes vaatavad  läbi meie toetustaotlused ja kes kuuluvad vastavatese komisjonidesse.


Sellel aastal, mai kuus  toimub Turu linnas üleilmne ingerisoomlaste kongress, kuhu on kutsutud mind ja Taistot nimeliselt.Kaasa saaks tulla ilmselt üks aseesimeestest.

Mis rõõmu teeb?


Rõõmu teeb see, et meil on tekkinud palju sõpru Peterburist, Soomest, Petrozavodskist, Stockholmist ja loomulikult Eestist. Suhteid arendame ja üritame olla üksteisele toeks.Suhete hoidmisel on tähtis osa meie kontoril sekretäril isikus, kes on hea suhtleja kuigi nii vene kui soome keelega on raskusi aga noorem sugupõlv suhtleb inglise keeles- globaliseerumise viljad. Temal lasub ka kohustus koguda kokku kõik ingeri autorite, või ingerisoomlastest kirjutatud teosed, millises keeles need ka kirjutatud ei oleks. Raamatukogu täieneb pidevalt.
Mis saab edasi, mida oodata Liidult, seda kuuleme juba tänasel koosolekul seltside esimeeste arvamusi ärakuulates. Tänan.

Anatoli Schultz

Näitus Karjala Lüüdilastest Tartu Ingeri Majas

Eesti Ingerisoomlaste Liidul on hea meel teada anda, et 30. märtsil 2016 kell 18.00 avati Koostöös Tähtvere Päevakeskusega Tartu Ingeri majas Seppo Tuomi fotonäitus Karjala Lüüdidest.

Näituse avamisel esines Tartu Ingerisoomlaste Seltsi folklorirühm Röntyskä paari Karjala ja Ingeri tantsu-lauluga.  Külastajatele tutvustas näituse autor tehtud fotosid ning kõigile pakuti kohvi ja kooki.

Seppo Tuomi on erru läinud Soome sõjaväe major, kellele meeldib nüüd oma pensionipõlves suviti mööda Karjalat ringi sõita ja praegust külaelu pildistada. Näitusel olevad pildid on paarilt selliselt retkelt, kus Seppo külastas Karjalas Lüüdilaste väikest rahvakildu ja jäädvustas nende tänapäeva elu.

Näitus jääb avatuks Tartu Ingeri Majas Veski 35, 1. korrusel kuni 5. maini 2016.  

Näituse tegemist toetas Helsingi Suomen Suvun Säätiö.

Kõik huvilised on näitust vaatama oodatud!

Ungarlastele Soome-Ugri kultuuripealinna tiitli üleandmine Obinitsas

7. jaanuar 2016 oli Setomaal hõimurahvastele igati tegus päev, millest oli suur au osa võtta ka Eesti Ingerisoomlaste Liidu sekretäril Annaliisa Abramoval. Tegevust alustati Petseris Talsipühade ja õigeusu jõulude tähistamisega Petseri Lingvistilises Gümnaasiumis, kuhu toodi Obinitsa Soome-Ugri kultuuri pealinna ürituste raames puust linnuke Tsirk kooli külastama.

Kooli aulas esinesid meile õpilased nii vene rahvamuusika bändist kui ka nende setode folkloorühmad nii nooremate kui vanemate õpilastega. Peale seda tervitasid kooli külla läinud soome-ugri vähemusrahvad lühikeste etteastetega võõrustajaid. Ingerlaste eest esinemist esitas isur Dimitri Harakka.

Kui esinemised olid läbi kutsus koolipere meid pidulikule jõulusöögile. Laud oli rikkalikult kaetud ja tegemist oli suurepärase võimalusega tutvuda kunagises Eesti koolis käinud vilistlaste ja praeguste õpilastega.

Peale koos laua taga olemist oli aeg tagasi Eesti suunduda, et Obinitsas ametlikult Soome-Ugri kultuuripealinna tiitel Ungari asulatele  Veszprem ja Iszkaszentgyörgy üle anda. Üleandmise tseremooniale oli kohale tulnud Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves oma kaasa Ievaga, Soome Suursaadik Kirsti Narinen, Eesti välisminister Marina Kaljurand.

Saal oli puupüsti rahvast täis. Ametlikud sõnavõtud ja setode esinemised tehtud said võimaluse esineda Obinitsa soome-ugri kultuuripealinna lõpetus tseremooniale kohale tulnud hõimurahvad. Esinesid nii marid, karjalased, permi-komid ja teised. Ingerlasi esindasid isur Dimitri Harakka ja ingerisoomlane Annaliisa Abramova väikese etteastega. Õhtut jätkas vabas vormis kirmask, kus oli kuulda nii võimast setode meestelaulu, kui ka teiste rahvaste lugusid.

Eesti Ingerisoomlaste Liit tänab Obinitsa setosid kutse eest ja imetoreda kultuuri aasta eest, mis tänu nende suurele tööle teoks oli saanud. Me loodame jätkata uute Obinitsa sõpradega koostööd juba suvel Eesti Ingerisoomlaste Liidu lastelaagris.