Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.internal_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 27 Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.input_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 28 Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.output_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 29 Inkeri - Annaliisa Abramova
Deprecated: Non-static method JApplicationSite::getMenu() should not be called statically, assuming $this from incompatible context in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/templates/gk_publisher/lib/framework/helper.layout.php on line 115 Deprecated: Non-static method JApplicationCms::getMenu() should not be called statically, assuming $this from incompatible context in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/cms/application/site.php on line 250

Annaliisa Abramova

XXVII Eesti Ingerisoomlaste Laulu- ja Tantsupidu Tartus

3. ja 4. juunil toimub Eesti Ingerisoomlaste XXVII Laulu- ja Tantsupidu Tartus.

 

Ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu Eestis toimub järjepidevalt juba 27. korda. Seekord on peokohaks Tartu ning kohtumise teeb pidulikumaks ka käesoleval aastal tähistatav Soome Vabariigi 100. iseseisvusaasta. Ingerisoome on osa soome kultuuriruumist ja samas kujunenud mitmesaja aasta vältel Venemaa koosseisus, Peterburi piirkonnas, saades sealt mõjutusi. Oluline sadam paljudele ingerisoomlastele on olnud Eesti, mistõttu ka see pikaajaline traditsioon igal suvel laulu- ja tantsupidu korraldada, on senimaani jõus olnud. Tartus toimuv kontsert „See maa“ toob kokku laulud ja tantsud, mis on Soomest Ingerimaale liikunud ja ka need, mis Ingerimaalt tagasi soome tantsijate, lauljate ja pillimeesteni on jõudnud, või alles jõudmas. Läbi erinevate aegade. Läbi erinevate olude. Läbi erinevate inimeste.

Kontserdile Raadi pargis eelneb soomekeelne jumalateenistus Peetri kirikus ja laupäeval, 3.juunil sportlikud mängud ning suur aiapidu ingeri maja õuel, kus esinevad ingerisoome ja soome folkloorirühmad. Üritused on tasuta ja avatud kõigile uudistajatele!

 

2. juunil EAIS ettekanne

2. juunil 2017 peab Anni Reuter Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ingerisoomlaste 1930ndate aastate küüditamised kirjades”. Kõnekoosolek toimub Tartus Ingeri Maja (Veski tn. 35) esimese korruse saalis algusega kell 17.00.

1930ndatel aastatel küüditati kokku umbes 35 tuhat ingerisoomlast oma küladest Koola poolsaarele, Kesk-Aasiasse ja Lääne-Siberisse. Anni Reuter käsitleb oma ettekandes diasporaa mõiste kaudu kolme küüditatute perekonna kirjavahetust. Kirjades tulevad esile religioossus, viletsad töö- ja elutingimused, neist johtunud haigused ja surm. Aga samas räägitakse ka põgenemistest, sellest, kuidas üritati ülal hoida omavahelist läbikäimist, soome komberuumi ja kojunaasmise lootust.

Riigiteaduste magister Anni Reuter on sotsioloogi haridusega Helsingi ülikooli doktorand, kes töötab Soome Kirjanduse Seltsis teadurina. Oma väitekirjas uurib ta Stalini aja küüditamiste kujutamist mälestustes ja väljasaatmiskohtades kirjapandud esitustes.

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Ettekandele järgneb samas kell 18 Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi üldkoosolek.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. , tel. 51991427.

Ettekanne vadjalastest kui Ingerimaa põliselanikest 28. aprillil

28. aprillil 2017 peab Heinike Heinsoo Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ingerimaa põliselanikud vadjalased”. Ühtlasi esitleb ta koos magistrant Nikita Djačkoviga vadja vanasõnadega postkaardikomplekti “Vad´d´da juttõmizõd”. Kõnekoosolek toimub Tartus Ingeri Maja (Veski tn. 35) esimese korruse saalis algusega kell 17.00.

Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte dotsent Heinike Heinsoo tutvustab oma ettekannet nii:

Tahaksin kõnelda vadja keelest reaalajas. Just sellest keelest ja nendest inimestest, kes seda veel praegu oskavad, aga omavahel ei kasuta. Nad elavad Narvast ainult 45 kilomeetri kaugusel, aga kui mõelda sellele, mida me neist teame, siis tundub, et meie lähimad keelesugulased võiksid elada Austraalias. Liialdan? Loodan tõesti, et nii on. Paul Ariste ütles nelikümmend aastat tagasi, et ta jookseb võidu vadja keele kõnelejatega – kumb sureb enne, tema või vadja keel. Mina tahaksin elada nii, et ma näeksin, et vadja keeles kõneletakse veel pärast mind. Sellest, mida me selle heaks teinud oleme ja mida veelgi teeme, kõneleksingi meie seltsi koosolekul. Nikita Djačkov aitab mind koos tantsimisel ja laulmisel, vadja keeles loomulikult.

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. , tel. 51991427.

Üleskutse hääletada Ingeri temaatilise näituse poolt!

Tere Kõigile Ingeri Kultuuri Sõpradele!
 
Eesti Ingerisoomlaste Liit saadab välja üleskutse hääletada Maie Ojamaa idee nr.6 poolt Eesti Rahva Muuseumi "Oma Näitus 2017" projektis.
 
Jagage infot oma teiste Ingeri kultuuri sõprade seas.
 
Kui Maie Ojamaa idee hääletuse võidab, läheb Eesti Rahva Muuseumis Ingeri temaatiline näitus üles.
 
See oleks imeilus lisa meie suvisele 4. juuni  Eesti Rahva Muuseumi Raadi pargis toimuvale Tartu peole.
 
Maie Näituse Idee tutvustus on siin:
http://www.erm.ee/et/omanaitus-idee6
 
Hääletada saab siin, kui klikkida  kirjal "Vali oma lemmikidee"
http://www.erm.ee/omanaitus2017-ideed
 
Hääletada saab kuni 9. aprillini.

Reijo Rautajoki ettekanne Ingerisoome õpetajatest 24. märtsil 2017

Reedel, 24. märtsil 2017 peab Reijo Rautajoki Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ingerisoome õpetajad Soome Jätkusõja keerises”. Kõnekoosolek toimub Tartus Ingeri Maja (Veski tn. 35) esimese korruse saalis algusega kell 17.00. Ettekanne on soome keeles.

1942. aastal Soomes rajatud Väestösiirtohallinto (evakuatsiooni-amet) oli 1943. aasta sügiseks viinud edukalt läbi operatsiooni üle 63 000 sõjapagulase päästmiseks Saksamaa poolt okupeeritud Ingerimaa aladelt. Pagulaste edasine integreerimine Soome ühiskonda kujutas endast suurt väljakutset. Kui Väestösiirtohallinto sai Riiginõukogult ülesande selle robleemiga tegelemiseks, otsustati appi võtta umbes 500 kooliõpetajat pagulaste endi hulgast.

Nõnda käivitati Jätkusõja ajal sõjapagulaste seas ulatuslik koolituskampaania, mille eesmärgiks oli täiendada ingerisoomlastest algkooliõpetajate teadmisi, et luua luua alus nende edasisteks õpinguteks Soomes. Täienduskoolitus leidis aset Põhja-Savo maakonnakeskuses Kuopios. Aastased kursused pidid üldkokkuvõttes toetama õpetaja kutseeksami edukat sooritamist.

Kuopio täiendõppekoolitusel osales üle saja ingerisoomalasest õpetaja, kes kõik jätkasid õpinguid ka õpetajaseminarides. Ent vaid neljandik neist lõpetas seminari, sest suurem osa õpetajatest saadeti Järelevalvekomisjoni ametnike survel tagasi Nõukogude Liitu ja väiksem osa põgenes Rootsi. Olude sunnil toimunud Soome sise- ja välispoliitiline suunamuutus võttis niisiis paljudelt õpetajatelt võimaluse kooli lõpetada ja valitud elukutse omandada.

Reijo Rautajoki ettekandes kirjeldatakse muu hulgas ka seda kardinaalset välis- ja sisepoliitilist pööret, mis leidis aset Soome haridusmaastikul pärast 1944. aasta septembris jõustunud Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi sõlmitud vaherahu. See sisaldas ühe punktina ka Soomes interneeritud sõjapagulaste ja sõjavangide tagasisaatmist.

Reijo Rautajoki on Kuopio seminari lõpetanud õpetaja poeg ja kaitseb sel kevadel samal teemal Joensuus Ida-Soome ülikooli juures doktorikraadi.

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts (http://ingerimaa.org.ee) koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga. Ürituse teade EAIS-i kodulehel http://ingerimaa.org.ee/wordpress/arhiiv/147

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. , tel. 51991427.

Fotonäituse: "Ingerimaa Pühapaigad A. D. 2016" avamine!

Ingerimaa pühapaigad
A. D. 2016

Fotonäituse avamine
15. veebruaril kell 17.30 Maarjamõisa Haigla Galeriis (Puusepa 8; sissepääs Lunini tänava poolt).

Näitus jääb avatuks
15.02. – 18.03.2017

Ingerimaa on Peterburi linna ümbritsev piirkond, kus on aastatuhandeid elanud soome-ugri päritolu rahvad. Kuni aastani 1917 elas selles piirkonnas ingerisoomlasi ligi 150 000.
Kahjuks ei õnnestunud Ingerimaa soomlastel pärast Oktoobrirevolutsiooni eestlaste ja soomlaste moodi oma riiki rajada. Sellest ajast alates sai alguse ingerisoomluse allakäik. Omariikluseta hääbuv rahvas on tänaseks päevaks laiali pillutatud Eesti, Soome, Rootsi ja Venemaa aladele.
See fotonäitus on kingitusena valminud Soome Vabariigi 100. ja Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.
Fotodel on endise Ingerimaa pühapaigad: kirikud ja unustatud kalmistud, õigemini see, mis oli veel alles aastal 2016.

Maie Ojamaa

INKERI lehe 2014 ja 2015 numbrid

27. jaanuaril kell 17.00 Tampere Majas Juha Tainio ettekanne

Reedel, 27. jaanuaril kell 17.00 esineb Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul kauaaegne Rootsi Raadio soomekeelsete saadete toimetaja Juha Tainio ettekandega “Kohtumisi ingerisoomlastega Soomes ja Rootsis”. Kõnekoosolek toimub Tartus Tampere Maja keldrisaalis (Jaani tn 4). Ettekanne on soome keeles.

Juha Tainio tutvustab on ettekannet järgmiselt:

“Minu tutvus ingerisoomlastega algas juba koolieas, kui esmakordselt kuulsin selle rahvarühma sõjaaegsest saatusest koolivend Ville Marjomäki ingerlasest emalt.

Kui 1970. aastatel olin Örebros Kesk-Rootsi raadiokanali soomekeelsete saadete toimetaja, panin tähele, et minu intervjueeritavad olid tausta poolest sageli ingerisoomlased. Neid oli nii tööbörsi vahenduskontoris kui ka pagulaste nõuandlates ja mujal. Örebrosse olid nad rajanud koguni soome seltsi.

Järgneva pea neljakümmend aastat kestnud toimetajatöö vältel Rootsi Raadio soomekeelsete saadete toimetajana tegin ohtralt intervuusid ingerisoomlastega, kellest osa olid teinud märkimisväärset karjääri, mõned koguni rahvusvahelisel tasemel. Just neid kohtumisi oma ettekandes meenutangi.”

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tampere Majaga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. , tel. 51991427.
Teade seltsi kodulehel http://ingerimaa.org.ee/wordpress/arhiiv/134

Ergo-Hart Västrik

Suvine Pidu!

Eesti Ingerisoomlaste Liidul on hea meel teada anda.

 

Eesti Ingerisoomlaste 27. Laulu- ja Tantsupidu toimub 3-4. juunil 2017 Tartus.

Viron inkerinsuomalaisten 27. laulu- ja tanhujuhla pidetään 3.-4.kesäkuuta, 2017 Tartossa.

Järvamaa Ingerisoomlaste Seltsi Jõulupidu KUrgjal

Järvamaa Ingerisoomlaste Seltsi Jõulupidu Kurgjal

Septembri viimasel laupäeval järjekordsel meie, Järvamaa kultuuriseltsi, kokkusaamisel tuli kõneks ka aasta lõpu plaanid, sealhulgas meie traditsiooniline jõulupeo (pikkujoulu) korraldamine. Kui traditsiooniliselt on see toimunud ikka seal, kus toimuvad koosolekud, siis juba möödunud aasta jõulupeoks otsisime  põnevama koha, mis toona oli Paide Vallitorn, kus meie kõik  saime olla peolauas pidulistena. Keegi ei jooksnud ringi kohvikannu, glögipudeli ega toiduvaagnatega.  Sama mõlks oli meil meeles ka tänavu. Veidi mõtlemist, et meenutada huvitavaid kohti, kus oldi ju aegade jooksul käidud, leidsime koha mitte kaugel meist –  Kurgja talurahvamuuseumi. Leppinud kokku meile kõigile sobiva aja võtsime ühenduse muuseumiga. Selgus, et olime nobedad tellijad ja saime meie   sobiva pühapäeva õhtupooliku  - 11.detsembri. Väike kalkulatsioon, kas on kõigile soovijatele taskukohane ja Elina hakkas nimekirja koostama.

Muuseumist anti teada, et nad pakuvad meile jõululaua koos programmiga Kõik oli väga okei!!!

Nii koguneski külmal talvisel pühapäeval 20 seltsiliiget Paidest, Türilt ja Säreverest, et veeta mõnus pühapäeva pärastlõuna Kurgjal. Bussi väikese viperuse tõttu jõudsime hilinemisega Kurjale, kuid pererahvas oli nii lahke ja oli nõus meile ikkagi pakkuma täisprogrammi. Kuigi ka nende tööpäev pikenes.

Kõigepealt kutsuti meid veskisse, kus usin leivategija oli teinud  kahte sorti leiba -  tavalist rukkileiba ja jõululeiba puuviljadega. Soe tuba ja mõns suutäis leiba tegi tuju heaks. Meie kodused leivategijad uudistasid kuidas  muuseumis leiba tehakse, millist juuretist kasutatakse. Selgus , et ka rukkileiva tegemisel ei saa hakkama ilma nisujahuta, kui tahad midagi leiva sisse lisada, kas siis puuvilju, marju või ka  liha, sest nisus olev liimaine seob toote ühtseks ja ei lagune lõikamisel. Soovijatel oli võimalus kaasa osta nii leiba kui ka jõulupõrsaid.

Edasi siirdusime muuseumi lauta. Enne lauta jõudmist mõned kirtsutasid nina, et ennegi loomi nähtud. Kuid lambad- lehmad olid nii nunnud et ei raatsitud ära minna. Giidi seletusest selgus, et lambatõu puhtuse säilitamiseks vahetatakse iga kahe aasta järel jäärapäss uue vastu ja vanast jäärast saab oinas oma uhke kasukaga, kelle ülesandeks  jäi edaspidi palju villa anda. Kui loomalaut üldiselt jättis Jakobsoni aegse mulje, siis lüpsmiseks olid siiski lüpsimasinad, muidu ei saaks piima realiseerida, Natuke oli linnatüdrukutel kahju hobustest, kes pidid olema õues, kus meie meelest oli nii külm.

Pilk   rehetare poole tähendas, suu igatses juba kuuma glögi ja verivorsti. Kuid ei. Läksime hoopis edasi ühe uuema maja poole, kus oli silt käsitöömaja.

 Kohe tulid agaratele käsitöö tegijatele silme ette vardad, heeleglnõelad, käärid, niidid ja lõngad. Mida nüüd – me pole ju seda tööd unustanud et uuesti õppida.  Ruumis märkasime laudadel hoopis pärleid, tammetõrukübaraid, laastust traaditükikesi.

 värvilisi linte, vedrutükikesi ja liimipüstolit. Selgus, et meie üleandeks oli valmistada jõuluehteks kaks lumehelvest. Giidi õpetuse järgi lõikasime laastud ribadeks, teritasime laastude otsad ja hakkasime laaste kokkupanema. Üsna keeruline oli kohmetanud kätega teha sellist kaunist helbekest nagu olid näidised. Veel tuti tegemine, kus kasutasime  laual olevaid traaditükke sidumiseks. Tammetõrukübaratest ja pärlitest tegime kellukesed, mis liimisime kokku. Veel natuke sädelevat ja helbed  olid valmis.

Poolteist tundi usinat askelamist ja lõpuks jõudsime rehetarre, kus lõhnas juba glögi, särisesid verivorstid  ja hõrgutav hapukapsalõhn kutsus lauda. Nautisimme muuseumi kokkade imemaitsvat toitu. Kaua ei lastud meil süüa, kui giid tuli meile rääkima vanadest jõulukommetest  ja meenutas, et interneti- , nuti- ja televiisorivabal ajal lahendati sageli õhtuvodevikus mõistatusi. Ka meie inimesed olid üsna nutikad ja leidsid vastused pea kõigile mõistatusele. Päris kõvaks pähkliks oli Mis see on , mis pestes läheb mustemaks. Läbi mitmete vihjete saime õige vastuse kätte, mis oli vesi Lahendajad said põske pistmiseks kommi ja sooja pai.

Ja siis, ruumis käis läbi kahin. Keegi ei hoolinud enam mõistatustest, kuna eemal seisis suurte kaardus sarvedega jõulusokk. No oli see sokk hakkaja. Kõigepealt kangutas meid laua tagant üles, kuna taldrikud olid tühjad ja vatsad täis. Tarvis oli liikuda ja pererahval koristada meie soditud taldrikud ära.

Ja siis läks lahti. Sokul oli kaasas look kontrollimaks kas kõlbame  teomeesteks. Meie enamus juba eakad pensionärid, ja looga alt läbi!!!!. Noo ei. Aga sokk oli vist harjunud saama oma tahtmist ja me läksime looga alt läbi, kes kuidas soovis aga ikka jalad ees ja selg põranda poole. Kõike seda saatis naer ja kiitvad kommentaarid, edasi väike rahulik Juurviljamäng ja oligi jõulusokul asja kuuse alla, kus ta leidis korvi kingitustega. Siis läks lahti. Ei keegi saanud oma paki kätte muidu, ikka ootas jõulusokk meilt midagi. Kes laulis kas soome , eesti ja isegi vene keeles; kes tantsis. Kuid õhtu o

pärl oli kui meie kaks Tamarat kuulsid jõulusokult, et minge posti juurde, ennetamaks soku edasisi käske,  hakkasid nad postitantsu tantsima. Parim. Ei jäänud kingituseta ka pererahvas. Ka neile oli jõuluvana korvis meelepärast. Kingitused jagatud ja soojad kallistused sokult saadud sõime karaskit moosiga. Küll maitses hästi.

Nii möödus pea neli tundi ja oligi aeg lahkuda. Sellest jõulupeost jäid kõigile suurepärased mälestuse. Suu tänu muusemi töötajatele. Küll te olite toredad ja sõbralikud.

Suur täiskuu kargel talviõhtul jäi meid saatma koduteel.

Ene Tappo

Ingerisoomlaste Järvamaa kultuursiselts