Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.internal_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 27 Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.input_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 28 Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.output_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 29 Inkeri - Herta Preema
Deprecated: Non-static method JApplicationSite::getMenu() should not be called statically, assuming $this from incompatible context in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/templates/gk_publisher/lib/framework/helper.layout.php on line 115 Deprecated: Non-static method JApplicationCms::getMenu() should not be called statically, assuming $this from incompatible context in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/cms/application/site.php on line 250

Herta Preema

Järvamaa seltsi reis Gotlandile

7.augustil astus 16 Järvamaa kultuuriseltsi liiget laevale sõitmaks Gotlandil asuva Visbysse ja astuda  7.-14.augustini toimvasse traditsioonilisse Gotlandi keskaja nädalasse. Järgmine  hommik algas laeval kosutava hommikusöögiga ja  imetlesime laevalt saabumist Visbysse. Päev Gotlandil algas meie rühmale bussireisiga mööda Põhja-Gotlandi   eestlasest giidi Martdi saatel, kes tutvustas meile Põhja -Gotlandi ja põgusalt Gotlandi pealinna Visbyt. Mart on sündinud ja kasvanud Rootsis, kuid säilitanud tänu vanematele hea eesti keele oskuse. MartVisbys on  elanud 20 aastat ja on tõeline Gotlandi fänn. Tema tegevusalaks reklaamindus ja kirjastaja

Külastasime  Stenkyrka keskaegset kirikut ja  selle ümbruses olevat surnuaeda, mis on erinev Eestimaa surnuaedadest. Tundus  olevat nagu park mälestussammastega. Huvitav tähelepanek oli rohelised hoiatuskirjad hooldamata haudadel hoitamaks  sugulasi, et võidakse ära võtta neilt need hauaplatsid. Kirikus oli huvitav kohalikust kivist, millest tehakse ka kuulsaid  gotlandi käiu ja luiske, valmistatud ristimisvaagen. Tänapäeva kirik on menetanud oma ajaloolise tähtsuse ja toimib tradistiooniliste tegevustena (leer, ristimine, matused ja ka kooli lõpuaktuste korraldajana) Gotlandi on peaaegu igas kommuunis (meie vallas) kiriku ja selle ümber väike kirikuküla. Üldiselt elavad gotlandlased hajakülades. Gotlandi saare suureks probleemiks on veepuudus suvel. Nii on keelatud alates maikuust suvine kastmine. Lickershamni võluvas kalurilkülas oli võimalik maitsta erinevaid suitsetatud kalu. Hiljem kalurikülast lahkudes tunnistas Martin, et  kohalik kala oli vaid lest ja ahven. Maitsev suitsulõhe oli hoopiski Norrast. Eemalt vaatasime  Ojamaa tuntuimat raukari Jungfrun ehk Neitsi. 30 meetrine raukari oli omamoodi põnev loodusnähtus üksikust kivirahnust mere kaldal.

Järgmine peatus oli Krusmynta Gården – aromaatne ürdiaed, kus sai suveniiriks osta kohalikke ürte ja teed. Aias oli ka restoran. Ilus päiksepaisteline ilm ja mererand andsid juurde  mõnusa tunde suvisest Gotlandist. Sõitses läbi Gotlandi saare nägime suuri viljapõlde, palju lambaid ja veisekarju. Gotlandi saare elatusallikad on just põllumajandus ja turism. Talvisel ajal elatakse vaikset elu.  Ühendus Rootsi mandri osaga on kas laevaga või lennukiga. Lennuühendus Stocholmiga on väga tihe. Rahva arv püsib üsna stabiilne, mõni aasta vähem,. mõni aasta rohkem kuid loodetavat suure juurdekasvu ei ole märgata. Kooliharidust saadakse  põhikoolides ja gümnaasiumis. Varem töötas Visbys ka ülikool, kuid nüüd on seal  Upsala ülikooli geoloogia ja ajaloo teduskonnad.

Kolm tundi sõitu Põhja-Gotlandil ja pöördusime tagasi  Visbysse

Gotlandi pealinn Visby kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse ja on kuulus oma kaunite rooside poolest - need kuninglikud lilled kasvavad siin ka kõige ootamatumates kohtades. Visby lummab oma romantilisuse, ajaloohõngu ja kuulsate käsitöömeistrite looduga.  Käsitööliste meistritöödega sai tutvuda käsitöölaadal ja kel oli huvi sai isegi osaleda  erinevatel tegemistes ja maista keskaegseid roogi. Kõik keskajaga seotud inimesed olid vastavalt ka riietunud ning rõõmsameelselt vallutanud kogu linnamüüri sees oleva vanalinna ja ehitanud  laagri linnamüüri juurde. Linnamüür keskajalehitati kaitsmaks vaenlase eest, Linnamüüri pikkus on 3,5 kilomeetrit. Linna pääses läbi vahitornide all asuvate väravate. Meiegi tulime vanalinna vaid  linnavahtide valvsa pilgu all, õnneks pääsesime tollist mööda. Ju aitas  meid selles giid Martin, kes tutvustas pealePõhja -Gotlandi ka põgusalt Gotlandi pealinna Visbyt. Visby linna 22 000 inimesest elab võrdlemisi väikesel vanalinna alal 6000 elanikku, mida püütakse säilitada endisena. Nautisime linna  ja imetlesime vanalinnas õitsvaid roose. Võrratud  kohvikud kutsusid maitsma kohvi ja rootslaste kuulsaid kaneelikukleid.  Paljudest endisaegsetest kirikutes on kasutuses vaid üks Maria kirik. Teised kirikud ja kloostrid on läbi sajandite lagunenud.

Päev Gotlandil möödus väga kiiresti. Paljudes kohtades jäi käimata ja palju nägemata. See tähendab, et kui on tahtmist võib uuesti minna ja külastada käimata kohti. Gotland on elamus – nagu iga koht maakera peal

Järvamaa Ingerisoomlaste Seltsi jõulupidu on toimunud

22 Järvamaa Ingerisoomlaste Kultuuriseltsi liiget kogunes 17. detsembril Paide Vallitorni pidama saabuvaid jõulupühi “PIKKUJOULU”-a. Kaunilt ehitud klaasgaleeris oli kaetud jõululaud, säras kuusk ja värvilised tulukesed.
 
Meid tuli jõulutervitusi tooma ja õnnistama Paide Püha Risti Kirikuõpetaja Kari Tynkkynen. Koos laulsime kauneid jõululaule ja lugesime Jõuluvanale luuletusi ja laulsime laule. Jõuluvana tundis huvi kas oleme olnud head lapsed ja kõik seltsi kavandatu sai tehtud. Ta oli üllatavalt kursis meie tegemistega ja soovis tugevat tervist, tahet ja indu edaspidiseks.

Nagu tellimise peale hakkas õues sadama vaikselt-vaikselt valget lund ja veidi aja pärast nägime esimest korda sel ajal nii tavaliselt olnud juba valget kohevat lumevaipa.

Kohal oli meie seltsi esimene esimees Teodor Sinkkonen, keda õnnitlesime tema juubelil ja kinkisime õnnitluskaardi, lilled ja laulsime kooris meie tavapärast sünnipäevalaulu “Olkoon onneksesi”.

Maitsev jõuluroog koos lisanditega ja kohv koogiga täitis juba nälgatundmahakkavat kõhtu.
Veidi rääkisime ka 2016.a. kavandatavatest üritustest esimene kokkusaamise määrasime 30.jaanuaril 2016.a.

Kaugemalt tulijaid viis autoga kohale meie oma muusik Valdo Preema.

seltsi esimees
Herta Preema