Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.internal_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 27 Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.input_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 28 Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.output_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 29 Inkeri - Avaleht
Deprecated: Non-static method JApplicationSite::getMenu() should not be called statically, assuming $this from incompatible context in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/templates/gk_publisher/lib/framework/helper.layout.php on line 115 Deprecated: Non-static method JApplicationCms::getMenu() should not be called statically, assuming $this from incompatible context in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/cms/application/site.php on line 250

Jõulupidu Viljandi seltsis

Viljandimaa ingeri-soome seltsi pikkujoulu (jõulupidu) peeti 18.detsembril seltsi majas.
Peole olid palutud kõik seltsi liikmed peredega, samuti külalised.
Peo avasõnad ütles seltsi esimees Valeri Luukka.
Esmalt tänas härra Luukka saapaheite parimaid.
Nendeks olid:
JANEK VÄLI meeste üldsarja ja 35 aastaste sarja võitja
KAISA-LIISA VÄLI 16 aastaste tüdrukute võitja
KASPAR TIRE 16 aastaste poiste võitja
ANNE-MAI TSIRK 20 aastaste naiste võitja,
MAIE VÄLI 65 aastaste naiste III koht
HELMI RIISENBERG 75 aastaste naised võitja
JANEK VÄLI, KUIDO TIRE, KASPAR TIRE meeskonna II koht
MAIE VÄLI, KAISA-LIISA VÄLI, ANNE-MAI TSIRK naiskonna I koht.
 
Kontserdi avaesinejaks oli seltsi koor „Sävel“, kelle esituses kuuldi armsaid jõululaule
“Visa I advent”
“Jouluyö, juhlayö”
“Kasvupaikka”
“Beetlehemin tähti”
“Taas Joulut”.
Koori juhatas Valli Pang, klaveril saatis Külli Saul.
 
Esinemised jätkusid tantsurühma “Kielo” särtsakate tantsudega. Tantsijaid juhendas Elviira Grosberg. 
Põnevusega oodati Valli laululapsi. Laste laul ja reibas tuju nakatas kõiki külalisi.
Ansambli “ Pange poisid” lauludest jäid eriti hinge laulu “Detsember” sõnad: “Kõigile head aastat uut!” 
Etteasted lõpetas Ellu oma uute ja vaimukate lõõtsa-laululugudega.
 
Saabus ka jõuluvana asendaja, kahjuks oli jõuluvana seekord teele jäänud.
Kinkide saamiseks tuli öelda salmi,  tantsida või laulda.
Seltsi esimees tänas kõiki esinejaid ja esinejate juhendajaid kinkides neile tänutäheks lilled ja soojad tänusõnad.
Kõik peost osavõtjad olid palutud jõululauda maitsma jõulusööki ja -jooki.
Järgnevat peomeeleolu aitas üleval hoida koori liikmete poolt moodustatud ansambel, mille koosseis  pidevalt muutus vastavalt pillide arvule:
lõõts: Ellu
kitarrid: Eha, Külli, Ülar
akordion: Hiie, Mahti
suupill: Benno.
Ehkki ilmataat polnud ei lund ega külma andnud, oli peolt minnes jõulutunne südames.
 
Tekst Enna Lond / Säveli laulja
Vaata lähemalt

2016 aasta kokkuvõte

SÜNDMUSED

MÄRTS

Viljandisse tegi külaskäigu Soome suursaadik Kirsti Narinen http://inkeri.ee/avaleht/viljandimaa/149-viljandit-kulastas-soome-suursaadik-kirsti-narinen

Ülestõusmispühade teenistusel koos Pauluse kiriku segakooriga 

 

APRILL

Viljandimaa kooride päev Pauluse kirikus

http://inkeri.ee/avaleht/viljandimaa/150-saveliga-viljandi-pauluse-kirikus

 

MAI

Emade päev

http://inkeri.ee/avaleht/viljandimaa/158-emadepaev-viljandi-ingeri-soome-seltsi-majas

Kutse vabariigi presidendilt

http://inkeri.ee/avaleht/viljandimaa/157-kutse-vabariigi-presidendilt-pr-kirsti-kaivarainenile-ja-hr-valeri-luukkale

Kahe riigi presidendid Viljandis

http://inkeri.ee/avaleht/viljandimaa/162-kahe-riigi-presidendid-viljandis

Tänukiri Valeri Luukkale

http://inkeri.ee/avaleht/viljandimaa/169-tervise-ja-toeoeministri-tanukiri

 

JUUNI

Viljandi Rahvapeol

http://inkeri.ee/avaleht/viljandimaa/170-savel-viljandi-rahvapeol

Kalega Võrtsjärve

http://inkeri.ee/avaleht/viljandimaa/171-miks-on-7-juuni-2016-tore 

EESTI INGERISOOMLASTE XXVI LAULU- JA TANTSUPIDU

 http://inkeri.ee/avaleht/viljandimaa/173-eesti-ingerisoomlaste-xxvi-laulu-ja-tantsupidu

Saapaheite karikavõistlused Viljandis 

http://inkeri.ee/avaleht/viljandimaa/164-saapaheite-maailma-karikavoistlus

 

JUULI

Sävel ajalehe „Sakala“ digilehes

http://inkeri.ee/avaleht/viljandimaa/174-uudis-sakalas

 

AUGUST

Piknik Vaike aias

 

SEPTEMBER

Oleme kaotanud suure südamega inimese TONY

http://inkeri.ee/avaleht/viljandimaa/185-jarelhuud-tonyle

 

OKTOOBER

Tantsrühm Kielo Paides

http://inkeri.ee/avaleht/viljandimaa/192-tantsuruhm-kielo-jarvamaa-seltsil-kulas

Sävel koori hooaja algus

http://inkeri.ee/avaleht/viljandimaa/188-algas-savel-koori-28-hooaeg

Hõimupäev Viljandis

http://inkeri.ee/avaleht/viljandimaa/187-hoimupaev-viljandis

 

DETSEMBER

Jõulupidu Viljandi seltsis

http://inkeri.ee/avaleht/viljandimaa/198-joulupidu-viljandi-seltsis

 

 

REPERTUAAR

Maamme

Nouse, Inkeri

Tullessa kevään

Äidin syntymäpäiva

Lähde

Heiastus

Seiskarin Valssi

Honkain keskellä

Se lentää mesipuun puoleen

Inkerin valss

Sinuin tykösi, Herra

Beetlehemin tähti

Jouluyö, juhlayö

Visa I advent

Kasvupaikka

Taas Joulut

Palve

Oh anna tuhat keelt Sa mulle

Au, kiitus olgu igavest

Tule metsa

Anna andeks

Sinu hääl

Laululust

Nüüd astub hobu meil omapead

Sõit pilvelaeval

Saaremaa valss

Tiigrikutsu

Maa tuleb täita lastega

Tsirkus

Kungla rahvas

Vaata lähemalt

Järvamaa Ingerisoomlaste Seltsi Jõulupidu KUrgjal

Järvamaa Ingerisoomlaste Seltsi Jõulupidu Kurgjal

Septembri viimasel laupäeval järjekordsel meie, Järvamaa kultuuriseltsi, kokkusaamisel tuli kõneks ka aasta lõpu plaanid, sealhulgas meie traditsiooniline jõulupeo (pikkujoulu) korraldamine. Kui traditsiooniliselt on see toimunud ikka seal, kus toimuvad koosolekud, siis juba möödunud aasta jõulupeoks otsisime  põnevama koha, mis toona oli Paide Vallitorn, kus meie kõik  saime olla peolauas pidulistena. Keegi ei jooksnud ringi kohvikannu, glögipudeli ega toiduvaagnatega.  Sama mõlks oli meil meeles ka tänavu. Veidi mõtlemist, et meenutada huvitavaid kohti, kus oldi ju aegade jooksul käidud, leidsime koha mitte kaugel meist –  Kurgja talurahvamuuseumi. Leppinud kokku meile kõigile sobiva aja võtsime ühenduse muuseumiga. Selgus, et olime nobedad tellijad ja saime meie   sobiva pühapäeva õhtupooliku  - 11.detsembri. Väike kalkulatsioon, kas on kõigile soovijatele taskukohane ja Elina hakkas nimekirja koostama.

Muuseumist anti teada, et nad pakuvad meile jõululaua koos programmiga Kõik oli väga okei!!!

Nii koguneski külmal talvisel pühapäeval 20 seltsiliiget Paidest, Türilt ja Säreverest, et veeta mõnus pühapäeva pärastlõuna Kurgjal. Bussi väikese viperuse tõttu jõudsime hilinemisega Kurjale, kuid pererahvas oli nii lahke ja oli nõus meile ikkagi pakkuma täisprogrammi. Kuigi ka nende tööpäev pikenes.

Kõigepealt kutsuti meid veskisse, kus usin leivategija oli teinud  kahte sorti leiba -  tavalist rukkileiba ja jõululeiba puuviljadega. Soe tuba ja mõns suutäis leiba tegi tuju heaks. Meie kodused leivategijad uudistasid kuidas  muuseumis leiba tehakse, millist juuretist kasutatakse. Selgus , et ka rukkileiva tegemisel ei saa hakkama ilma nisujahuta, kui tahad midagi leiva sisse lisada, kas siis puuvilju, marju või ka  liha, sest nisus olev liimaine seob toote ühtseks ja ei lagune lõikamisel. Soovijatel oli võimalus kaasa osta nii leiba kui ka jõulupõrsaid.

Edasi siirdusime muuseumi lauta. Enne lauta jõudmist mõned kirtsutasid nina, et ennegi loomi nähtud. Kuid lambad- lehmad olid nii nunnud et ei raatsitud ära minna. Giidi seletusest selgus, et lambatõu puhtuse säilitamiseks vahetatakse iga kahe aasta järel jäärapäss uue vastu ja vanast jäärast saab oinas oma uhke kasukaga, kelle ülesandeks  jäi edaspidi palju villa anda. Kui loomalaut üldiselt jättis Jakobsoni aegse mulje, siis lüpsmiseks olid siiski lüpsimasinad, muidu ei saaks piima realiseerida, Natuke oli linnatüdrukutel kahju hobustest, kes pidid olema õues, kus meie meelest oli nii külm.

Pilk   rehetare poole tähendas, suu igatses juba kuuma glögi ja verivorsti. Kuid ei. Läksime hoopis edasi ühe uuema maja poole, kus oli silt käsitöömaja.

 Kohe tulid agaratele käsitöö tegijatele silme ette vardad, heeleglnõelad, käärid, niidid ja lõngad. Mida nüüd – me pole ju seda tööd unustanud et uuesti õppida.  Ruumis märkasime laudadel hoopis pärleid, tammetõrukübaraid, laastust traaditükikesi.

 värvilisi linte, vedrutükikesi ja liimipüstolit. Selgus, et meie üleandeks oli valmistada jõuluehteks kaks lumehelvest. Giidi õpetuse järgi lõikasime laastud ribadeks, teritasime laastude otsad ja hakkasime laaste kokkupanema. Üsna keeruline oli kohmetanud kätega teha sellist kaunist helbekest nagu olid näidised. Veel tuti tegemine, kus kasutasime  laual olevaid traaditükke sidumiseks. Tammetõrukübaratest ja pärlitest tegime kellukesed, mis liimisime kokku. Veel natuke sädelevat ja helbed  olid valmis.

Poolteist tundi usinat askelamist ja lõpuks jõudsime rehetarre, kus lõhnas juba glögi, särisesid verivorstid  ja hõrgutav hapukapsalõhn kutsus lauda. Nautisimme muuseumi kokkade imemaitsvat toitu. Kaua ei lastud meil süüa, kui giid tuli meile rääkima vanadest jõulukommetest  ja meenutas, et interneti- , nuti- ja televiisorivabal ajal lahendati sageli õhtuvodevikus mõistatusi. Ka meie inimesed olid üsna nutikad ja leidsid vastused pea kõigile mõistatusele. Päris kõvaks pähkliks oli Mis see on , mis pestes läheb mustemaks. Läbi mitmete vihjete saime õige vastuse kätte, mis oli vesi Lahendajad said põske pistmiseks kommi ja sooja pai.

Ja siis, ruumis käis läbi kahin. Keegi ei hoolinud enam mõistatustest, kuna eemal seisis suurte kaardus sarvedega jõulusokk. No oli see sokk hakkaja. Kõigepealt kangutas meid laua tagant üles, kuna taldrikud olid tühjad ja vatsad täis. Tarvis oli liikuda ja pererahval koristada meie soditud taldrikud ära.

Ja siis läks lahti. Sokul oli kaasas look kontrollimaks kas kõlbame  teomeesteks. Meie enamus juba eakad pensionärid, ja looga alt läbi!!!!. Noo ei. Aga sokk oli vist harjunud saama oma tahtmist ja me läksime looga alt läbi, kes kuidas soovis aga ikka jalad ees ja selg põranda poole. Kõike seda saatis naer ja kiitvad kommentaarid, edasi väike rahulik Juurviljamäng ja oligi jõulusokul asja kuuse alla, kus ta leidis korvi kingitustega. Siis läks lahti. Ei keegi saanud oma paki kätte muidu, ikka ootas jõulusokk meilt midagi. Kes laulis kas soome , eesti ja isegi vene keeles; kes tantsis. Kuid õhtu o

pärl oli kui meie kaks Tamarat kuulsid jõulusokult, et minge posti juurde, ennetamaks soku edasisi käske,  hakkasid nad postitantsu tantsima. Parim. Ei jäänud kingituseta ka pererahvas. Ka neile oli jõuluvana korvis meelepärast. Kingitused jagatud ja soojad kallistused sokult saadud sõime karaskit moosiga. Küll maitses hästi.

Nii möödus pea neli tundi ja oligi aeg lahkuda. Sellest jõulupeost jäid kõigile suurepärased mälestuse. Suu tänu muusemi töötajatele. Küll te olite toredad ja sõbralikud.

Suur täiskuu kargel talviõhtul jäi meid saatma koduteel.

Ene Tappo

Ingerisoomlaste Järvamaa kultuursiselts

Vaata lähemalt

9. detsembril kell 17.00 toimub hobiajaloolane Mari Pukkonen ettekanne “Ingerisoomlane Taisto Praks Lõuna-Eesti metsavendade hulgas”

9. detsembril kell 17.00 peab Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul hobiajaloolane Mari Pukkonen ettekande “Ingerisoomlane Taisto Praks Lõuna-Eesti metsavendade hulgas”. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) III korruse õppeklassis (sissepääs hoovi poolt).

Ettekande lühitutvustus: Gattšina lähedalt Vohhanovskoje külanõukogu (Ingeri kirikukihelkonna järgi Skuoritsa) Lusikkala külast pärit Taisto Praks sattus läbi sõjaaegse Soome (Uusimaa lään, Nummi vald, Järvenpää k.) ja sõjajärgse Venemaa (Novgorodi obl., Krestetski raj., Mokõi-Ostrovi k.) viimaks orvuna Võromaale Misso valda. Seal jagas ta mitme aasta vältel Eesti metsavendade traagilist saatust, kuni selle tõttu veerandsajandiks Venemaa kaugpõhja Vorkuta vangilaagrisse saadeti. Mari Pukkonen sattus Taisto Praksi eluloole, vaadeldes erinevaid Kagu-Eesti metsavendade salku 1950. aastate alguses, teiste hulgas nn Pilve salka, kuhu Taisto Praks Soome Volli nime all kuulus.

Kõik huvilised on lahkelt oodatud!

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. , tel. 51991427.

Tervitades

 

Ergo-Hart Västrik

Vaata lähemalt