30.sünnipäev

Laupäeval, 18.mail toimus imeilusas kohas Olustvere lossis Viljandimaa Ingeri- Soome Kultuuriseltsi, Sävel koori ja tantsurühma Kielo 30 sünnipäev. Ilm oli imeilus, täitsa peopäevale kohane. Kuigi väljasõit jäi natukene hiljemaks, ei rikkunud see kellegi tuju. Kui me kohale jõudsime, oli osa koori liikmeid juba peopaigas. Kuna peo alguseni oli küllalt vähe aega, võttis Silvi ohjad enda kätte ja hakkasime hääli lahti laulma.

Oligi aeg saali minna ja pidu algas. Peo alguses rääkis Valeri Luukka seltsi ja koori ajaloost. Sellele järgnesid tervitused, meid õnnitlesid mitmete Ingeri- Soome seltside esindajad teistest linnadest. Kohal oli ka Helmen Kütt (Viljandi esindaja riigikogus), kes on meie koori väga palju aidanud. Tänu temale saimegi korraldada oma peo nii uhkelt. Valeri tunnustas seltsi vanemaid liikmeid ja nad said väikese kingituse. Ka kõik kooriliikmed ja tantsurühma naised said väiksed nimelised kotikesed. Tegelikult kotike oli suur, aga kingitus oli sees väikene. Saime uued kollased särgid ja Viljandimaa Ingeri- Soome Kultuuriseltsi raamatu, mille koostas Heli.

Jõudis kätte Säveli esinemine. Laulsime kolm  laulu, alustades Nouse Inkeriga, mida kuulati püsti seistes. Järgnesid Rauno Lehtineni laul Kasvupaikka ja meie esinemise lõpetas Inkerin valssi, mida klaveril saatis Külli. Esines ka meie tantsurühm Kieolo ja Olustvere koor. Olustvere koor laulis kolm väga ilusat armastuslaulu. Peale Olustvere koori esinesid Valli laululapsed ja kontserdi lõpetasid Pange poisid.

Kui peo algul pakuti šampust, siis nüüd oli kaetud rootsi laud. Menüü oli päris rikkalik: oli salatit, heeringat ja muid suupisteid. Istusime pikkade laudade äärde sööma, jooma. Maiustada saime uhket suurt torti süües.

Meelelahutust pakkus ansambel Ajaratas Halastamatult Veereb Ei Teda Peatada Saa, Eriti. See on Eesti kõige pikema nimega ansambel, kus mängivad  ja laulavad  Kait Lukka, Elmar Liitmaa ja Tanel Talve. Nende repertuaaris on lauliku täis tuntud lastelaule, mida ka meie saime rokirütmis kaasa laulda. Kuna laupäeval oli ka Eurovisiooni lauluvõistlus, siis jagati meilegi kätte laulikud ja pidime Olustvere kooriga võistlema laulmises. See oli väga lõbus, sai täiega nauditud. Kuna mõlemad koorid olid väga tublid, jäi seis viiki. Viimase laulu ajal oli ka mõni  tantsupaar põrandal.

Kell kaheksa õhtul väljus esimene buss neile, kes juba koju igatsesid. Pidu läks edasi. Sai palju räägitud, kuulasime anekdoote ja saime teada mõnegi krutskiga soome keelse sõna tähenduse. Väljas hakkas juba pimedaks minema, kui viimane buss väljus kodu suunas

Pidu oli väga tore, aga oleks rohkem tahtnud muusikat või laulu. Muidugi laulda saime ka pärast ansambli lõpetamist, aga ansambliga koos oleks toredam olnud.

Tekst: Galina Merila

Foto: Kairit

Vaata lähemalt

Einar Värä peab 26. aprillil ettekande „Vabaduse teema 1910. aasta laulupidudele pühendatud Soome ja Eesti ajakirjandusmaterjalides“

Infoks huvilistele Ergo-Hart Västrikult.

Sihtasutuse Innove õppekava- ja metoodikaagentuuri nõunik Einar Värä peab 26. aprillil Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande „Vabaduse teema 1910. aasta laulupidudele pühendatud Soome ja Eesti ajakirjandusmaterjalides“. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) saalis algusega kell 17.00.

Ettekande tutvustus:

2019. aastal tähistatakse Eestis üldlaulupidude traditsiooni 150. aastapäeva. Laulupidudel on olnud oluline osa nii eestlaste, soomlaste kui ka ingerisoomlaste rahvusliku eneseteadvuse ja vabaduspürgimuste kujunemisel.

1910. aastal toimus Tallinnas Tallinna III ehk Eesti VII üldlaulupidu, mis oli viimane enne Eesti iseseisvumist. Samal aastal toimus Terijoel Soome laulu-, muusika- ja spordipidu, mis pälvis suurt ülesoomelist tähelepanu. Peaaegu samal ajal leidis aga Kelttos aset ingerisoomlaste V laulu-, muusika- ja spordipidu.

Laulupidudega seoses tõstatus nii Soome kui Eesti ajakirjanduses üsna teravalt eestlaste ja soomlaste vabaduse temaatika. Kuidas aga mõisteti tollal sõna „vabadus“?

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. , tel. 51991427.

Vaata lähemalt

INKERI lehe tellimine

"INKERI" Eesti ingerisoomlaste kultuurileht ilmub aastas 4 korda, iga kvartali lõpuks.

Lugejakirjad võib saata aadressile Eesti Ingerisoomlaste Liit, Veski 35, 51005 Tartu või elektrooniliselt lehe peatoimetajale Taisto Raudalaisele: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Aastase tellimuse hinnad on järgmised:

Eesti-sisene aastatellimus on 15 eurot.

Aastatellimus Soome ja kõikidesse Euroopa Liidu riikidesse maksab 25 eurot.

Aastatellimus Rootsi maksab 250 SEK.

Aastatellimuse raha kanda üle Eesti Ingerisoomlaste Liidu kontole. Makse selgitusse INKERI leht ja tellija nimi ning aadress kuhu leht saata.

Panga andmed: Eesti Ingerisoomlaste Liit,  kontonumber/IBAN EE142200221005143806. BIC nr. HABAEE2X. Panga nimi: Swedbank.

Tellija andmed aadressiga saab saata veel Eesti Ingerisoomlaste Liidu e-kirjale: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Kirja pealkirjaks panna Inkeri lehe tellimus.

Vaata lähemalt