Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.internal_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 27 Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.input_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 28 Deprecated: iconv_set_encoding(): Use of iconv.output_encoding is deprecated in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/joomla/string/string.php on line 29 Inkeri - Avaleht
Deprecated: Non-static method JApplicationSite::getMenu() should not be called statically, assuming $this from incompatible context in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/templates/gk_publisher/lib/framework/helper.layout.php on line 115 Deprecated: Non-static method JApplicationCms::getMenu() should not be called statically, assuming $this from incompatible context in /home/np1953/domains/inkeri.ee/public_html/libraries/cms/application/site.php on line 250

EIL'i 2016.a Lastelaager Obinitsas on toimunud

Ingerisoomlaste lastelaager Obinitsas 19.-23.juuli, 2016.

Laagri alustuseks kogunes lipuväljakule 34 last, nende seas oli lapsi üle Eesti, osad juba eelmistest aastatest omavahel kohtunud ja osa ka päris esimest korda ingerisoome laagris. Suhtlemiskeelteks kas eesti või vene, nii nagu kodune keel kellelgi valdav on. Laagri külalisteks olid neli ingerisoomlast Peterburist ja 3 isuri päritolu tüdrukut Soikkola poolsaarelt. Külaliste auks sai ingerisoome lipu kõrvale teise masti otsa heisatud isuri lipp. Kaks lippu jäid kummalgi pool õuepihlakapuud tuulde lehvima kuni laagri lõpuni.

Traditsiooniliselt sai iga osaleja märkida suurele ingeri seinakaardile oma vanavanemate päritolu koha Ingerimaal ja Eesti kaardile oma praeguse elukoha. Kodune töö Ingerimaa kaardiga oli hästi tehtud, mõnda kodus ema poolt öeldud külanimetust aeti sõrmega taga, aga lõpuks olid kohad kõik leitud.

Ingerimaa on nende laste jaoks, kes Eestis elavad omamoodi müstiline maa, "kuskil seal", "vanaema-vanaisa-maa". Kunagi olnud, maa, kust on pärit mõned laulud ja tantsud, midagi käsitööst, mida me nüüd ühiselt omavahel jagame. Näiteks kasvõi sellel suvisel kokkusaamisel, mis algul paistab seltskonna ja tegevuste osas nii kirju, ja lõpuks luuakse omad seosed ja suhted. Veidi ingerisoomet lõid lapsed värvilisi puna-kolla-siniseid lõngapaelu põimides, pisut saadi osa tantsudest, lauludest ja kandlemängust, mida Reetta-Mari juhendas.

Omavahelist suhtlemist ja meie-tunde loomist toetas suur maastikumäng, viktoriin, vabadel hetkedel siin-seal ettevõetud mängud. Ja omaenda mõtetele ja loomingulisusele andsid ruumi vahvad kunstitunnid noorte kunstnikega Peterburist. Laagris sündinud maalidest jäi Obinitsa suveks näitus. Osa maale, mis galerii seintele ei mahtunud, võttis Jõhvi selts kaasa, et omas kandis veel üks ilus näitus üles panna. Hilma Tervoneni juhendamisel ja laste poolt maalitud kivid jäid mälestusena Obinitsa puhkekeskuse aeda. Kindlasti olid ühed värvikamad hetked hilisõhtused ja öised jutuajamised ning suur zombie-filmimine.

Ühel päeval toimus lastele Setomaa reis. Selle käigus sai Värska Seto Talumuuseumis seto eluga tuttavamaks, Värska lahel paadisõidul peaaegu vene piiril olla, Saatse kordonis piiriületamisest ja piirivalvetööst juttu puhuda ning Piusa karjääris liivahüppeid teha ja savikoda külastada. Laagrivanem Hilma on hea seisnud selle eest, et laagrilistel jääks mulje ka sellest kohast ja omapärast, kus laagrit veedetakse.

Laagri korraldajad said taas kogemusi ja mõtteid, mida veel võiks sellise mitmekeelse lastelaagri ja oma päritolu tundmise toetamiseks ette võtta ja kuidas seda vana ja väärtuslikku siduda selle kohaga, kus oleme praegu ja selle ajaga, kus me vahvad ja tegusad lapsed elavad.

Vaata lähemalt

Reisimuljeid EIL'i Suvisest Ingerimaa reisist

Ingerimaal, 23-26 juunil, 2016.

Ingerimaa, parajalt väike maa ümber Peterburi, Leningradi oblast, kutsutakse nüüd. Aga meie jaoks ikka Ingerimaa, ka praegu omavahel rääkides ja sinna minnes. Paljude teiste jaoks ajalooline Ingerimaa. Mitte suur ala, aga ikkagi mitmekesine. Oleme näinud väiksemaid ja suuremaid külasid, kauneid tsaariaegseid kohti nagu Hatsina, kirikuid, mis soomekeelsele kogudusele taas üles ehitatud ja neid kirikukohti, mida vaid juttude järgi teatakse. Oleme sõitnud üle laiade tasandike kesk-Ingeris, kust üksikuna Tuutari mägi kõrgub ja sõitnud ka Põhja-Ingeris, kus üks mägi teisega pidevalt vaheldub. Ja istunud mererannas Lääne-Ingeri kalurikülade all. Aga päris Ida-Ingeri, Järvisaari ja Markkova kant on alati eemale jäänud. Nüüd saigi siis üheks eesmärgiks võetud kord ka seal ära käia ja näha, mis ingeri küladest sealkandis alles. Teine suurem põhjus sõiduks oli juhannus-juhla, jaanipäevapidu Siestarjoel. Reisiseltskonda kogunes kokku 23 inimest, peamiselt Tartu Ingerisoome Seltsist, aga ka Ida-Virumaalt ja Tallinnast. Kokku 4 päeva teelolemist, selle aja jooksul kogunes igaühel oma muljete pagas, millest siin vaid osakese välja toon.

Tänu Narva piiriületuse pikkadele järjekordadele saime esimese kauni elamuse juba Narva jõe promenaadil jalutades. Piiriületus kokku kestis umbes neli tundi ja juba siis võis tõdeda, et seltkond on mõistev ootamatuste osas ja kannatlik. Reisil on see väga oluline. Enne ööbimiskohta Taaitsas tegime tee peal peatuse Kubanitsa kiriku juures. See kirik on meid lahkesti ka enne vastu võtnud, isegi öömaja pakkudes. Ilus taastatud luteri kirik, kus nüüd aeg-ajalt ka taas Arvo Survo teenistusi käib pidamas. Majutuskoht Vesennaja Solntse Taaitsa külje all oli eelmisest aastast tuntud. Soe vastuvõtt ja maitsev köök, skandinaavlaste abiga ehitatud hooned. Peatuspaigana kesk-Ingeris väga hea.

Järgmine päev oli Ida-Ingeri päralt. Bussisõidud ühest punktist teise võtsid rohkem aega, kui esialgu olime osanud arvata, see andis Ingerimaale justkui suurust juurde. Pushkini kirik ja hommikutee. Algselt saksa kogudusele ehitatud valge kojaga kirik püüab üha väheneva soomekeelse koguduse juures leida ikka uusi võimalusi olla aktiivne. Vahel kontserdipaigana, olla ka omamoodi luteri usu keskuseks ja hoida vana arhitektuurilist hoonet väärtuslikuna. Olles juba teel ida poole oli meil muidugi kiusatus käia ära Laadoga ääres, kohas, kus Neva suurde järve suubub ehk siis Pähkinälinnas. Lai jõetee, mis veel suurema veeteega rahulikus voolus kohtus. Paraku kindluse külastamiseks meil aega ei jäänud, võibolla saab sellest põhjus, et tagasi tulla. Ka ilus õigeusu kirik oli veel hetkel taastamisel.

Mga linnakeses võtsime bussi peale Aleksei Krjukovi. Tema teejuhatamisel lootsime veel meile üsna tundmatut ida-Ingerit väisata. Aleksi ongi suurepärane juht, valisime välja Muja küla. Sellest külast olid juured ka meie ühel reisikaaslasel. Lisaks sellele, et sealt on pärit luuletajad Lea Elo ja Armas Hiiri. Pikal külatänaval jalutades kohtasime vaevata kohe paari inimest, kellega soome keeles juttu ajada. Ka paar naabriperet teati olevat ingerisoome päritolu. Tore üllatus oli mõlemapoolne. Samamoodi oli veel näha sõja-eelseid talumaju, seda puidukunsti on praegusel ajal hakatud kas maha lammutama või üle ehitama, seepärast tasub teha teel olles neist vanadest majadest pilte ja jäädvustusi.

Teised külad Järvisaari seurakunnas on enamasti veelgi rohkem uuenenud väljanägemisega.  Järvisaari kirikust on alles vaid vaade ühe puudega kaetud künka otsas. Sammusime sellest väiksesest mäest kõrges rohus rada pidi üles, oli ikkagi võimalus tunda – kas on nagu kirikuteel kunagi? Tagasiteel Taaitsa poole andis Aleksi pidevalt viiteid ühel ja teisel pool teed olevate ingeri külade kohta. Mitmes neist tasuks korraks peatuda. Mõned majad veel üle vaadata ja kindlasti paar soomekeelset vestlust külatänaval maha pidada. Eriti neil, kelle esivanemad ise neist küladest pärit.

Kolmas päev – pikk sõit üle Kroonlinna tammi Siestarjoele, peole mereäärses pargis. Jaanipäeva-pidu oli korraldatud Pietarin Inkerin Liitto poolt. Oli üllatuslikke esinejaid laulude ja tantsudega, kontserdi lõppedes tõi rütmi ja elu lavale Sattuma-rühm Petroskoist. Kogu kontserdi aja sai kõrvalolevas käsitöötelgis kas lillepärga või lõngadest paelu punuda, isegi pajupilli meisterdada. Või endale juba valmis käsitööd ja ingeriteemalisi raamatuid kaasa osta. Meeleolult ja sisult tore päev ja kiitus korraldajatele!

Viimane päev oli kojusõidul. Kroonlinnas muidugi tegime paaritunnise peatuse, sest see linna on hästi korrastatud, peakirik äsja remondist tulnud, on hea jalutada ja imetleda. Enne Ivangorodi oli veel üllatuspeatus tee ääres. Näivalt täiesti tavalisel heinamaal on kunagi olnud Serepetta küla. Praegu keset heinamaad on säilinud kaks vanal surnuaia kohal olevat vaskristi, lähedal olevas metsas võib aga veel leida Serepetta kivikiriku vundamendikive. Mis saab sellest kohast ja mäletamisest kunagi?

Me täname nende nelja reisipäeva eest Eesti Ingerisoomlaste Liitu reisitoetuse eest ning Alekseid ja Taistot suurepäraste reisijuttude eest ja meiega kaasasolnud reisiseltskonda tarmukuse ja rõõmu eest! Uute teelolemisteni Ingerimaal.

Tartu Ingerisoomlaste Seltsi reisiklubi J

Vaata lähemalt

Eesti Ingerisoomlaste XXVI Laulu- ja Tantsupidu on edukalt toimunud

26.-es Eesti Ingerisoomlaste Laulu- ja Tantsupidu on edukalt möödunud. Pidu toimus sellel aastal 18. ja 19. juunil kaunis Narva Linnuse Läänehoovis.


18. juunil kell 17.00 algas lõkkeõhtu, millele olid oodatud kõik esinejad ja Narva linna rahvas. Tuul oli sellel õhtul küll väga tugev, kuid meie inimesed ei lasknud ennast sellest heidutada.

Koos nauditi õhtusööki, suurt lõket ja loomulikult vabas vormis ühiseid tantse ja laule elava muusikaga. See oli õhtu milles Eestis, Soomes ja Venemaal elavad ingerisoomlased said võimaluse omavahel vabalt suhelda ja vanu sõpru näha.

19. juuni algas jumalateenistusega Tartu Ülikooli Narva Kolledžis.


Jumalateenistuse viisid läbi Vladimir Batuhtin ja Pasi Hujanen. Kirikus esines meile Karjala kirikukoor Inkeri kauniste lauludega.


Vaatamata tugevale vihmale kogunesid esinejad peale jumalateenistust TÜ Narva Kolledži ette et sättida ennast valmis rongkäiguks, kus kohast asuti koos teele Narva Linnuse Läänehoovi suunas.
Linnusesse kohale jõudes alustati avamis- ja tervituskõnedega, ning ühiste koorilauludega. Varsti peale esimeste esinemisrühmade esinemist tantsiti ja lauldi koos päike välja. Nii sai ülejäänud pidu toimuda juba päikesepaistel ja ilma probleemideta.


Sellel aastal oli meil esinejaid nii Soomest Helsingi ning Turu piirkondadest, kui ka Venemaalt Peterburi ümbrusest ja Karjalast.


Täiesti uute esinejatena olid kohal Helsingi rahvatantsurühm Tuulistullaa, Karjala folkloorirühm Katjusha ja Peterburi soome-ugri folkloorirühm Taivas.


Loomulikult olid kohal ka juba meie vanad sõbrad Peterburi Ingerisoomlaste Liidust ja Isuri Seltsist Soikkola.


Pidu lõpetasid taas ühistantsud ja ühendkooride laulud. Esmakordselt lauldi ka soome keeles Eesti laulupidude klassikat "Ta Lendab Mesipuu Poole"/"Se lentää mesipuun puoleen". Laul läks kõigile nii südamesse, et sellest sooviti saada lõpetuseks kordust.


Eesti Ingerisoomlaste Liit tänab kõiki esinejaid ja vaatajaid imelise peo eest.


Sooovime tänada Narva Ingerisoomlaste Seltsi, kui selle aastase peo peakorraldajat.


Eriti suured tänud lähevad peo toetajatele, kes panid meie üritusele oma õla alla:


Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapitali maakondlik ekspertgrupp
Suomi-Seura RY
Hõimurahvaste Programm
Hasartmaksumängunõukogu
Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed
Narva Linnavalitsus
TÜ Narva Kolledz
SA Narva Muuseum

 

Näeme juba järgmisel aastal Tartus, kus toimub 27.-es Eesti Ingerisoomlaste Laulu- ja Tantsupidu.

Vaata lähemalt

Kui Tartu selts läks Lääne-Eesti seltsile külla

Tervetuloa kokkimaan!

Nii oli ukse peal kirjas ühel maikuu laupäeval, kui Haapsallu Hilma aeda jõudsime. Pirukate tegemine oli juba poole peal. Helekuldsed väikesed porgandipirukad (porkkanapiirakat) olidki ahjust tulnud. Ülejäänud saiataigen seisis veel kausis ootel ja sellest tegi Hilma tütar parasjagu õunapirukaid (omenapiirakkoja). Täidiseks olid kooritud, tükeldatud ja suhkruga segatud õunad. Lilja ukse pealt ütles küll, et õunapirukat tehti tavaliselt nagu avoinpiirakka, st. üle-plaadi lahtise pirukana, aga täna otsustati, et väikeseid pirukaid on külalistele mõnusam pakkuda. Ja nii peopesa-suurused pirukad ahju läksid.  

Pirukatele lisaks oli pliidi peal potis ingerisoome köögi tõeline kuldvara – hapankaali-keitto ja mustikkakiisseli. Mõlemas potis olev valmis Läänemaa seltsi kunagise esinaise Mare Ectermanni kogutud retseptide järgi. Muidu on ju valmistamise viise sama palju kui valmistajaid! Kapsad ja supiliha tahtsid kõige endam pliidikuumas keeda. Kartulid hapukapsasupi sees keesid kiiresti pehmeks ja võtsid ära kapsa üleliigse hapu. Sibulat ei pandud keetmise ajal supi sisse, vaid tükeldati (nii mugul kui sibulapealse roheline eraldi) väikestesse kaussidesse ja pakuti pärast supi peale riputamiseks. Oli küll väga maitsev ja sobiv.

Kui kõik pliidilt ja ahjust valmis, siis oli kaks lauda aias õunapuude all toite täis. Üllatus- ja tervitusjoogiks segati kuuseokkakokteili. Kevadiselt helerohelise värviga. Seejärel maitsti ridamisi kõiki kohapeal valminud ingeri köögi hõrgutisi. Kaasa oli toodud Tartus küpsetatud präänikud (prjänikki) ning rannarootslaste poolt saadetud klaasimeistri-heeringas. Traditsiooniliste toitudega laud oli tõeline pidu, ja hea seltskond laua ümber. Ei puudunud ka pillinaine ja lood-laulud. Et neid maitseid ja meeleolu saaksite järgi proovida, siis siin on mõned neist retseptidest.

Tervetuloa kokkimaan! võiks küll peagi mõnes teiseski seltsis ukse peal sildina olla. Nii saaksime neist kohtumistest väikese sarja, mille jooksul üksteisele tutvustada oma ingeri mummode köögitarkusi ja ühiselt neid läbi proovida. Oma soovist kokkamis-kohtumist korraldada või retsepte jagada võib teada anda Hilma Tervosele Läänemaa Ingerisoomlaste Seltsist või Merje Malkkile Tartu Ingerisoomlaste Seltsist. Aitäh Haapsalu naistele, kes otsa lahti tegid!

Merje Malkki

Vaata lähemalt