Viljandis, „ Mu õnn ja rõõm“

Viljandis oli järjekordne nädalalõpp Hansapäevade rüpes. Tegevusi oli piisavalt: kes käis kohvikuteööl, kes öökontserdil, kes toiduturul, kes käsitöölaadal, kes Mulgi messil, kes Trepmäe jooksul, aga Sävel koor käis laulupeol. Viljandi maakonna laulu-ja tantsupidu „Mu õnn ja rõõm“ oli pühendatud 150 aasta möödumisele 1. laulupeost.

Varasel hommikutunnil algasid laulude ja tantsude proovid. Meie naistel oli kavas 11 laulu, meestel 1 vähem.  Saime laulda nii avaplokis, täiskasvanute- plokis, Viljandi plokis kui lõpuplokis. Repertuaaris oli nii Tallinnas toimuva üldlaulupeo laule kui ka Viljandile pühendatud lugusid.

Väga vahva lugu oli laste esituses kõlanud ja tantsitud „Imavere tossud“, kus solistidena esinesid ka laulu looja Adeele Sepp ja Mart Rauba. Ega need Imavere tossud ei ole jalanõud…  need on Tallinn-Tartu teelt Viljandi poole keerava tee ääres olevad Imavere saeveski suitsud. Adeele mõtestab loo lahti sõnadega:  „Ükskõik kui pikk on teelolemine, siis teadmine, et meie kõigi jaoks on kuskil oma Imavere rist, pärast mida on kojujõudmine juba ainult kiviviske kaugusel, annab loodetavasti kõigile jõudu juurde. Ükskõik, kuhu siis teel ollakse.“

Kordamisele tuli lõpulugu „See rõõm on elust endast“ (Kustas Kikerpuu). Rõõmu sellel peol oli. Oli rõõmsalt särav kuum päike, olid rõõmsad esinejad.

Sävel koorile andis rõõmu juurde meie Tiina, kes kutsus meid oma imelisse lilleaeda enne rongkäiku jalga sirutama, kooki sööma ja kohvi jooma. Nii jätkus meil energiat kuni hilisõhtul lõppenud kontserdi lõpuni ja saime õnnelikena koju, et juba mõne nädala pärast osaleda Tallinnas XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“.

Vaata lähemalt

30.sünnipäev

Laupäeval, 18.mail toimus imeilusas kohas Olustvere lossis Viljandimaa Ingeri- Soome Kultuuriseltsi, Sävel koori ja tantsurühma Kielo 30 sünnipäev. Ilm oli imeilus, täitsa peopäevale kohane. Kuigi väljasõit jäi natukene hiljemaks, ei rikkunud see kellegi tuju. Kui me kohale jõudsime, oli osa koori liikmeid juba peopaigas. Kuna peo alguseni oli küllalt vähe aega, võttis Silvi ohjad enda kätte ja hakkasime hääli lahti laulma.

Oligi aeg saali minna ja pidu algas. Peo alguses rääkis Valeri Luukka seltsi ja koori ajaloost. Sellele järgnesid tervitused, meid õnnitlesid mitmete Ingeri- Soome seltside esindajad teistest linnadest. Kohal oli ka Helmen Kütt (Viljandi esindaja riigikogus), kes on meie koori väga palju aidanud. Tänu temale saimegi korraldada oma peo nii uhkelt. Valeri tunnustas seltsi vanemaid liikmeid ja nad said väikese kingituse. Ka kõik kooriliikmed ja tantsurühma naised said väiksed nimelised kotikesed. Tegelikult kotike oli suur, aga kingitus oli sees väikene. Saime uued kollased särgid ja Viljandimaa Ingeri- Soome Kultuuriseltsi raamatu, mille koostas Heli.

Jõudis kätte Säveli esinemine. Laulsime kolm  laulu, alustades Nouse Inkeriga, mida kuulati püsti seistes. Järgnesid Rauno Lehtineni laul Kasvupaikka ja meie esinemise lõpetas Inkerin valssi, mida klaveril saatis Külli. Esines ka meie tantsurühm Kieolo ja Olustvere koor. Olustvere koor laulis kolm väga ilusat armastuslaulu. Peale Olustvere koori esinesid Valli laululapsed ja kontserdi lõpetasid Pange poisid.

Kui peo algul pakuti šampust, siis nüüd oli kaetud rootsi laud. Menüü oli päris rikkalik: oli salatit, heeringat ja muid suupisteid. Istusime pikkade laudade äärde sööma, jooma. Maiustada saime uhket suurt torti süües.

Meelelahutust pakkus ansambel Ajaratas Halastamatult Veereb Ei Teda Peatada Saa, Eriti. See on Eesti kõige pikema nimega ansambel, kus mängivad  ja laulavad  Kait Lukka, Elmar Liitmaa ja Tanel Talve. Nende repertuaaris on lauliku täis tuntud lastelaule, mida ka meie saime rokirütmis kaasa laulda. Kuna laupäeval oli ka Eurovisiooni lauluvõistlus, siis jagati meilegi kätte laulikud ja pidime Olustvere kooriga võistlema laulmises. See oli väga lõbus, sai täiega nauditud. Kuna mõlemad koorid olid väga tublid, jäi seis viiki. Viimase laulu ajal oli ka mõni  tantsupaar põrandal.

Kell kaheksa õhtul väljus esimene buss neile, kes juba koju igatsesid. Pidu läks edasi. Sai palju räägitud, kuulasime anekdoote ja saime teada mõnegi krutskiga soome keelse sõna tähenduse. Väljas hakkas juba pimedaks minema, kui viimane buss väljus kodu suunas

Pidu oli väga tore, aga oleks rohkem tahtnud muusikat või laulu. Muidugi laulda saime ka pärast ansambli lõpetamist, aga ansambliga koos oleks toredam olnud.

Tekst: Galina Merila

Foto: Kairit

Vaata lähemalt

Einar Värä peab 26. aprillil ettekande „Vabaduse teema 1910. aasta laulupidudele pühendatud Soome ja Eesti ajakirjandusmaterjalides“

Infoks huvilistele Ergo-Hart Västrikult.

Sihtasutuse Innove õppekava- ja metoodikaagentuuri nõunik Einar Värä peab 26. aprillil Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande „Vabaduse teema 1910. aasta laulupidudele pühendatud Soome ja Eesti ajakirjandusmaterjalides“. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) saalis algusega kell 17.00.

Ettekande tutvustus:

2019. aastal tähistatakse Eestis üldlaulupidude traditsiooni 150. aastapäeva. Laulupidudel on olnud oluline osa nii eestlaste, soomlaste kui ka ingerisoomlaste rahvusliku eneseteadvuse ja vabaduspürgimuste kujunemisel.

1910. aastal toimus Tallinnas Tallinna III ehk Eesti VII üldlaulupidu, mis oli viimane enne Eesti iseseisvumist. Samal aastal toimus Terijoel Soome laulu-, muusika- ja spordipidu, mis pälvis suurt ülesoomelist tähelepanu. Peaaegu samal ajal leidis aga Kelttos aset ingerisoomlaste V laulu-, muusika- ja spordipidu.

Laulupidudega seoses tõstatus nii Soome kui Eesti ajakirjanduses üsna teravalt eestlaste ja soomlaste vabaduse temaatika. Kuidas aga mõisteti tollal sõna „vabadus“?

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. , tel. 51991427.

Vaata lähemalt