31. lauluaasta algas

Selle aasta oktoobrikuu teisel esmaspäeval ootas meid ingeri majas tordimeistri uhke tort numbriga 31. Algamas on Säveli uus laulu hooaeg. Ehk on see sama magus, tihe ja rammus kui lõik tordist ja kui üks pisike mõrkjas pihlamari jäigi hamba alla, annab see märku: tuleb pingutada! Pingutada tuleb, sest uute kaante vahele tulevad ka uued laulud. Laule valivad meie abidirigendid Silvi ja Külli. Esimesed kontserdid on jõulude ajal ingeri majas ja Viljandi baptisti kirikus.

Meie esimene sügisene kohtumine on alati täis kallistusi, lilli suvistele sünnipäevalastele, kohvi aroomi, klaaside kõlinat, suupisteid ja jutuvada. Ehkki suvel sai koos oldud Vaike hubases kodus ja Mahti lillelises aias (mõlemal proual oli uus aastakümme algamas), oli ikka üksteisega palju rääkimist ja kuulamist.

Tore oli ka see, et lauljad, kes olid mõned pikemalt mõned lühemalt koori tegemistest eemal olnud, on taas meiega laulmas!

Nüüd siis jälle kohtume igal esmaspäeval kell 19.00 ingeri majas.

 

Foto Hiie Koiksaar

Vaata lähemalt

Seminar ”Ingerimaa mälupaigad” Eesti Rahvusraamatukogus 02.10.2019

NB! - Värskeimat versiooni seminariteatest jälgige palun EAIS'i kodukalt - võib tulla väikseid muudatusi!

Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsiga korraldab 2. oktoobril Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis seminari “Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus”.
 
Ajalooline Ingerimaa on tasahilju kadumas suulise mälu maastikelt. Seda enam omandab kaalu mäluasutuste arhiividesse talletatu. See tohutu ainestik võib parimal juhul saada ka osaks uudsel viisil avalduvast kultuurilisest identiteedist.
Seminari “Ingerimaa mälupaigad” eesmärgiks on tuua kokku inimesi, kellele Ingeri on lähedane kas uurimisteemana või kultuurilise kogemusena.
 
Seminar algab kell 12:30 Rahvusraamatukogus leiduvate Ingrica‘t sisaldavate trükiste väljapaneku avamisega, millele järgnevad ettekanded:
 
Enn Küng (Tartu Ülikool) Ingerimaa arhiiviallikatest
Elo Jakobson (Rahvusraamatukogu) Ingerimaad käsitlevatest trükistest Rahvusraamatukogus
Piret Lotman (Rahvusraamatukogu) “Pisarad olid meie ainuke söök ja jook” – Põhjasõja ajal Narvast küüditatute saatusest
Enn Ernits (Eesti Maaülikool) Vadja kohanimede struktuurist ja algupärast
 
Kohvipaus kell 14:30. Ettekanded jätkuvad kell 14:45.
 
Miina Pärn (kammerkoor Collegium Musicale) Veljo Tormise tuules ingerisoome laulude radadel
Madis Tuuder (Narva Linnavalitsus) Eesti-Ingeri haridusolud, kirikuelu ja logistilised probleemid
Madis Arukask (Tartu Ülikool) Ingerimaa rahvarühmade ajalugu Arvo Survo eepilises loomingus
Taisto Raudalainen (Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsus) Eesti koorimuusikute Aleksander Saebelman-Kunileiu ja Gustav Evert Mesiäise seostest Kolppana õpetajate seminariga Ingerimaal
 
Seminari lõppedes esineb kell 17:00 Rahvusraamatukogu fuajees segakoor Vox Populi Tormise-kavaga.
 
Seminar on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine aadressil http://bit.ly/Ingerimaa_registreerimine.
 
Lisainformatsioon: Taisto Raudalainen, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. , tel. 5199 1427.
Vaata lähemalt

Seminar ”Ingerisoomlased täna ja homme : 75 aastat ingerisoomlaste evakuatsioonist Soome”

Seminar

Ingerisoomlased täna ja homme : 75 aastat ingerisoomlaste evakuatsioonist Soome”

5. oktoobril, 2019 Finlandia-talos

PRESSITEADE:

Ingerisoomlaste rahvusvaheline kogukond peab oma rahvsurühma Soome saabumise 75 aastapäeva 05.10.2019 Finlandia-talo’s.

1943.–44. aastal evakueeriti sõja jalust Soome Vabariiki 63 tuhat ingerlast. Nad toodi Paldiski ja Hanko sadamate kaudu ära Leningradi rinde eest. Soome president Risto Ryti avaldas täielikku toetust sõjapõgenike ära toomisele, nimetades päästeoperatsioonide ülemaks Helsingi tehnikakõrgkooli hüdroloogiaprofessori Pentti Kaitera.

Juba sama aasta sügisel nõudis Nõukogude Liit, viidates vaherahu 10. paragrahvile, ingerisoomlaste repatrieerumist. Väga suur osa ingerisoomlasi naasis vabatahtlikult, paljude suhtes rakendati aga sunnimeetodeid ja ähvardusi. Ent sugugi kõik ei pöördunud tagasi. Soome jäi neist üle 8 tuhande, kellest omakorda pooled pagesid edasi Rootsi, sest kardeti sundtagastamisi.

President Paasikivi ja president Kekkonen kehtestasid välispoliitisest olukorrast johtuvalt vaikimispoliitika kõike ingerisoomlasi puudutava suhtes. Selline olukord kestis koguni neli aastakümmet! 1990. aasta aprillis kutsus president Mauno Koivisto ingerisoomlased Soome ”tagasipöördumisseaduse” alusel, võrdsustades nad Soome kodanikega. See otsus on toonud Soome pea 35 tuhat ingerisoomlast erinevatest endise Nõukogude Liidu piirkondadest.

Tänapäeval on ingerisoomlus Soomet ja Eestit omavahel tihedalt siduv rahvarühm. Nende lugu moodustab osa kahe maa ühisest ajaloost, ühe samba tõelises Soome Sillas.

Ingerisoome juured on ju kaasajal vähemalt 100 tuhandel iimesel Soomes, Eestis, Venemaal ja Rootsis.

Ingeri-päeval (5.10.) toimuva seminari ja sellele järgneva piduliku koosviibimise korraldab Soome Akadeemiline Ingeri Selts.

Korraldustöös on kaasa aidanud Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts.

Osalema on oodatud Eesti, Vene ja Rootsi Ingeri liitude esindajaid.

 

KAVA:

12.00–12.30 –Finlandia-talo ees heisatakse 100-aastane Ingeri lipp

13.00–17.00 - seminar Finlandia-talo’s

19.00–23.00 - pidulik vastuvõtt Ostrobotnia korporatsioonimajas

Registreerumine seminarile ja sellele järgnevale pidulikule vastuvõtule: www.sais.fi

 

Seminarikava5. oktoobril kl. 13.00–17.00 Finlandia-talo’s

12.30 – 100-aastane Ingeri lipp heisatakse Finlandia-talo ees

13.00 Ingerisoomlaste saabumisest Soome 75 aastat – Reijo Rautajoki, PhD (SAIS-i juhatuse esimees)

13.15 Ingerisoomlased arhiiviainestikes - Jussi Nuorteva, PhD (Soome Rahvusarhiivi juhataja)

13.45 Noore ingerisoomlasena moodsas maailmas – Lea Pakkanen, MA (toimetaja, sotsiaal- ja kultuuriantropoloog)

14.15 Inkerisoomlus ja tänapeva Ingerimaa - Wladimir Kokko, MA (Peterburi Ingeri Liit)

14.45 Kohvipaus

15.15 Ingerisoomlasi puudutavad arhiiviainestikud kogukondlikku kasutusse! - Taisto Raudalainen, MA (EAIS-i juhatuse esimees)

15.45 Kuumi küsimusi külma sõja lõpetuseks - Kristiina Häikiö, MA (riigiteaduste doktorant)

16.15 Ingeri kultuuripärandi väärtustamisest - Toivo Flink, PhD

16.45 Lõpuväitlus

 

Pidulik vastuvõtt Ostrobotnia korporatsioonimajas kl. 19.00–23.30

19.00 Saabumine

19.15 Reijo Rautajoki tervitus

19.30 Õhtusöök

20.30 Pidukiku kõne peab prof. Maria Lähteenmäki Ida-Soome ülikoolist

Esineb ansambel Mesimarjat; luuletusi loeb Toivo Flink

 

Peakorraldaja: Soome Akadeemiline Ingeri Selts (SAIS)

 

Lisateave: www.sais.fi

Vaata lähemalt

Eesti ingerisoomlaste XXIX laulu ja tantsupidu

Oli lus juulikuiselt soe ilm ning meie koor asus teele Kosele, kus toimus XXIX ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu. Selle laulupeoga tähistati 150 aasta möödumist esimesest laulupeost,120 aastat  Ingeri esimesest laulupeost, 75 aastat ingerisoomlaste päästeoperatsioonist ja 30 aastat Eesti Ingerisoomlaste Liidu loomisest.

Väljasõit oli hommikul kell 7.OO. Nii mõnelgi oli veel uni silmis, sest oli ju pühapäeva hommik, 21. juuli. Kohale jõudsime kell 9.00. Päike kõrvetas südasuviselt. Algasid kohe proovid, kus kõik lauljad ja tantsijad said kodus õpitu veel läbi teha.

Kell 11.00 algas pidulik jumalateenistus Kose kirikus, mille viisid läbi läbi õpetajad Hannele Päivö ja Kerstin  Kask. Värskust lisasid jumalateenistusele tantsijad, see mõjus uudsena. Peale jumalateenistust kogunesime kirikuaia  juurde, sealt kulges ühine lõbus rongkäik lauluväljakule. Pidu algas nagu ikka hümnide laulmise ja lippude heiskamisega. Seejärel kõlasid tervituskõned ja tantsuline kava lastelt. Järgmisena astusid lavale ühendkoorid, kes esitasid  kaks laulu „Kasvupaika“ (Rauno Leht) ja „Kesäillalla“ (Ilmari Krohn), juhatasid Valli Pang ja Kaja Arulepp. Koondtantsurühmade esituses nägime  kolme tantsu “Heilani talo“, „Aalistulla“ ja “ Katrilli“. Nüüd oli esinemiskord meie käes, laulsime Sibeliuse „Finlandia Hymn“ ja teiseks lauluks oli Alo Ritsingu „Varjuleidsi puiõ alla“. Tantsurühm „Kielo“ tantsis „Kikari“ ja „Eevastiina“ juhendajaks väsimatu Elviira. Pange poiste esituses  kõlasid Jukka Kuoppamäki "Sinine ja valkoinen“ ja Daniel Alomia Roblesi „Kondori lend“.

Laulud lauldud ja tantsud tantsitud, oli aeg keha kinnitamiseks. Kaitseliit oli meile valmistanud väga maitsva lõuna  hoolitsedes, et pidulistel kõht ikka täis oleks.

Peo lõpus laulsime ühiselt Runebergi „Lähde“ ja  Sarapiku "Ta lendab mesipuu poole“.

Tänati juhendajaid ja pidu lõppes  ühise „Inkerin valssi“ laulmise ja tantsimisega.

Kuna esinejad oli palju, sest oli tuldud Tallinnast, Pärnust, Narvast, Tartust ja Võrust ning kõige kaugemad külalised olid  Peterburist  ja  Helsingist,  kestis pidu kella 16.30-ni.

Aeg oli kojusõiduks, et  puhata, kosuda ja taas kohtuda järgmisel suvel XXX peol.

Selle hooaja olime edukalt lõpuni viinud.

Ilusat suve jätku!

Tekst: Liilia Anijärv

Vaata lähemalt

Üldlaulupidu "Minu arm"

Nüüd on need laulud lauldud.

Need laulud, mida sügisest saadik sai õpitud, mille pärast toimus tavapärasest rohkem lauluproove, sai laululaagris koos teiste kooridega lisaproove tehtud, mentoriga Viljandimaa kooride ühisproovil osaletud, ette lauldud üldlaulupeo dirigentidele ja lõpuks hinnatud vääriliseks osalema üldlaulupeol „Minu arm“. Oleme enda ja oma dirigentide üle uhked! Saime hakkama!

Pealinnas sai veedetud kolm imelist päeva. Ehkki kõik ilmaportaalid lubasid vihma ja jahedat ilma, suutsid juba nädal varem proovidega alustanud tantsijad ja nendega päevi hiljem liitunud lauljad vihmapilved rongkäiguks ja laulupeoks eemal hoida. (Viljandis sadas neil päevil isegi rahet…)

Laupäevane rongkäik Vabaduse väljakult lauluväljakuni kulges üllatavalt ruttu, tee ääri palistas tohutu hulk inimesi, kes meile rõõmsaid tervitusi saatsid ja keda ise ka laulma meelitasime.

Esimene laulupeo kontsert kandis nime „Õpetajale“, kus ühendkooride esituses kõlasid „Koit“, „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ ja „Kuulajale“. Kuulasime ka valikkooride esitatud laule ja nautisime kogu pidupäeva melu.

Ühistranspordiga ööbimiskohta Mustamäele Arte gümnaasiumisse  sõit oli sama emotsionaalne nagu kontsert lauluväljakul. Täistuubitud bussis kõlasid lauljatelt kõigile tuntud laulud, varsti lisandusid ka tavareisijad oma hääletämbritega ja kui palju oli selle „laulupeo“ filmijaid….

Pühapäeval algas laulupidu kell kaks päeval. Meie kord lavale minna oli tunde hiljem. Segakooridega laulsime laulud: „Kannel“, „Emakeelelaul“, „Isamaale“, „Ära mind lahti lase“ ja ühendkooridega „Tuljak“, „Ilus oled, isamaa“, „Igaviku tuules“, „Ta lendab mesipuu poole“, „ Mu isamaa on minu arm“. Peaaegu kõik lood läksid kordamisele, tundus, et rahvas ei tahagi laulupeolt lahkuda. Ühtehoidmist oli nii lippude lehvitades kui ka „lainetusi“ tehes lava ülemise kaare alt kuni pealtvaatajate  ridade lõpuni.

Järgmine laulupidu on 5 aasta pärast. Oleme kohal!

 

Mõned emotsioonid meilt endilt:

VALLI: Kuigi ei saanud SÄVELIGA sel peol koos olla (olin mudilaskooriga), elamused imelised. Olen uhke ja õnnelik oma segakoori üle!!!

SILVI: Piltide vaatamisest ja laulupeo meenutustest ei saa veel niipea küll. Ikka ja jälle vaatad, meenutad, pisar tuleb silma, naeratus tuleb näole... Oli ikka ilus pidu ja õnn, et me sellest kõigest osa saime.

VERONIKA: Me oleme tublid! Ja pidu elan telerist järelevaatamise abil uuesti läbi... Nii äge ikka on olla eestlane!

RITA: Nuuks! Olid kaunid hetked!!!

MONIKA (ei saanud osa võtta laulupeost): Juhuu! Nägin teid telekas! Nii head nägite välja! Aitäh lauljatele! Ilus pidu oli! Ja muidu ei oleks ma kindlasti nii palju vaadanud! Rõõmsad ja hingestatud lauljad tegid ka võõrad lood vaadatavaks- kuulatavaks!

Foto: Ülar Meremaa

Vaata lähemalt